Kitarrimäng ja muusikateooria


kuidas soologa kymnesse pannaIgal kitarrikursusel on inimesi, kes on juba aastaid kitarri mänginud, aga ei tea suurt midagi teooriast. Polegi vaja olnud. Nüüd aga järsku on, sest selgub, et osad küsimused saavad ise vastused, kui veidikenegi tead, milline loogika on ühe või teise asja taga.

Oled kunagi imestanud, et kuidas saab keegi mängida mingi loo akorde, mida ta pole kunagi varem mänginud? Siis öeldakse, et “andekas, mis sellistest rääkida!” Tegelikult on selle taga peale kogemuste ka teadmised. Teadmisi saab mingil määral kogemustega asendada, aga kui tahad kolmeduuri muusikast kaugemale jõuda, tuleb ikka veidi teadmisi appi võtta.

Millistest nootidest peab mu kidrasoolo koosnema, et ta kõlaks lahedalt? Milliste akordide seast ma pean õigeid otsima, et tuttavat lugu saata?  Milliseid akorde peaks proovima kokku sobitada, et mu enda lugu tuleks huvitam kui “Õllepruulija?” Kui sul kunagi selliseid küsimusi ei teki, on kõik hästi ja võid edasi mängida, nagu seni oled teinud. Kui aga tekib, siis pead ringi vaatama, kust veidi teadmisi saada.

Väga lühidalt on neist asjadest juttu ka Kitarrikooli tasuta netikursusel. Kuid märksa rohkem kui algajate kitarriõpikutest, saad teada mõnest spetsiaalselt teooriale pühendatud raamatust. Igasugused teooria-raamatud ei pruugi sisaldada just seda, mida vajad, vahel võib seal olla ka palju muud kirjas. Eestikeelset muusikateooriat elementaarsel tasemel võid lugeda Leo Semleki raamatutest. See on klassikaline muusikateooria, kuid popis ja rokis rikutakse mõningaid klassikalisi reegleid usinasti ja võibolla ongi targem klassika poole pöörduda alles siis, kui räägitakse asjadest ja terminitest, millest sa korralikult aru ei saa.

Popmusa toimimise mehhanismid on kenasti olemas selles väga popis raamatus. Veidike lihtsamal kujul ka selles laulukirjutamise õpikus. Need raamatud räägivad peamiselt harmooniast. Kui tahad soolot mängida, pead ikkagi harmooniast alustama, aga paralleelselt tegelema ka meloodiatega. Võid pähe tuupida palju skaalasid, aga kui sa ei tea, kus on harmooniliselt “õige” või lahe koht mingit skaalat kasutada, pole sellest abi. On muidugi ka süsteeme, mis õpetavad soolot mängima ilma skaalasid tundmata. See aga ei tähenda, et asi kuidagi lihtsam oleks, kuid lähenemine on veidi teine ja meloodilisem.

Previous Kitarriõpikutest II
Next Kuidas valida kitarrile keeli

3 kommentaari

  1. Avatar
    Tarmo
    05/13/2010

    Mul üks tuttav Raivo on 5 aastat teooriat tuupinud aga midagi mõistlikku ikka mängida ei suuda. Milles võiks asi olla ?

  2. Kristo
    05/13/2010

    Ma ei usu elu sees, et see on keegi teine kui Raivo ise, kes siin kommenteerib 🙂

  3. Avatar
    Raivo
    06/07/2010

    Tere

    Kristo, kahjuks eksid, tegu minu “fänniga” Tarmo Roos (32a. Tallinn/kesklinn- et mitte häirida võimalikke nimekaime),
    kes peale vaidlust teemal: teooriat on/pole vaja (ja – tunnistan ka oma süüd, meie
    mailivahetuses, kus mainisin, et ta võiks oma arusaamu ka siin jagada, kirjutasin ma, et seda keegi ei loe, mõeldes, et tema l o b a keegi ei loe, vabandan, oli selle päeva 35 mail)
    on otsustanud mind pisut avalikult “utsitada”.

    Edasist jälgida Õhtulehest ja Kesknädalist.

    tähelepanu eest tänades

    Raivo

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.