Posts in tag

akordid


Kas olete kuulnud mõisteid “kolmeduurilugu” või “kolmeduurikas”? Tavaliselt tähendavad need lugusid, mis koosnevad teatud tüüpilistest akordijärgnevustest ning ei sisalda rohkem kui kolme akordi. Õppides ära enamlevinud akordijärgnevused erinevates helistikes, on teil võimalik mängida tuhandeid tuntud lugusid, sest enamasti on nad kõik üles ehitatud samale skeemile. Allpool vaatleme põhjalikumalt seda skeemi ning tutvume ka strateegiatega, kuidas efektiivselt akorde …

1.7k

Tänasest on avalik Eestis ehitatud ja helituvastusel põhinev kitarrimäng akordide õppimiseks. Kolmandik mängust on tasuta ja see osa katab lihtsamad akordid. Mängimiseks vajad mikrofoni ja kitarri ning õpid märkamatult uusi akorde ja parandad vahetuste kiirust. Proovi järele ja soovita ka õpilastele: www.strumprofessor.com

79

Täpselt aasta tagasi, kitarriajakirjas nr 2 tutvustasin rasgueado-võtet, mis on tuntuim viis akordide kõlama saamiseks mis tahes kitarril või stiilis mängides. Klassikalise kitarrimuusika puhul tuleb aga hulga sagedamini akordihelid kõlama panna neid eraldi sõrmedega tõmmates. Selliselt mängides on võimalik kõlama panna 2- kuni 6häälseid kooskõlasid. Sõrmedega mängides saab igat üksikut akordiheli kontrollida − on võimalik …

0 1.6k

Džässmuusikat seostatakse sageli keerulise harmooniaga. See tähendab, et akordimärgid võivad vahel hirmutavalt sümboli- ja numbrirohked tunduda. Tegelikult on asi märksa lihtsam, tuleb lihtsalt teada mõningaid akordide tähistamise reegleid ja ehitamise loogikat. Eelmises artiklis keskendusime kuulmisele. Nüüd vaatleme akordide ehitamist, tähistamist ja seda, kuidas paigutada oma teadmised ka kitarrikaelale. Tekst: Virgo Sillamaa Foto: Kris Moor Akordi …

0 288

Eelmistel kordadel rääkisin septakordidest, mis võrreldes kolmkõladega on juba märksa keerukamad. Nüüd võiks vahelduseks teha sammu tagasi millegi lihtsama suunas. Kvindiga saatmine on tõepoolest nii lihtne, et sellega saab kasvõi kohe algust teha. Rääkides septakordidest, oli juttu bassist, tertsist ja septimist. Tähelepanuta jäi aga neljas noot selles akordis. Nimelt kvint ehk viies heli. Kvint on …

0 1.2k

Eelmine postitus akordide moodustamisest sai Kitarrikooli ingliskeelses versioonis positiivset vastukaja, nii et jätkan teemat. Seal oli juttu akordide ehituse põhimõtetest ja täpsemalt kolmkõladest. Kolmkõla on teoreetiliselt kõige lihtsam akorditüüp, aga see ei tähenda et seda alati kitarril lihtne mängida oleks. Kuid nüüd edasi teooriaga. Akordide ‘ehituskiviks’ on niisiis tertsid. Kolmkõlas oli meil kaks tertsi üksteise …

0 776

Tihti juhtub, et mingisugust lemmiklugu mängides tekib tunne – see pole ikka see. Oled otsinud akordimärgid, kõik tundub justkui ok, aga ikkagi on midagi puudu. Akordid tunduvad kõlavat liiga lihtsalt ja tühjalt, üldse mitte sellisena nagu sina ette kujutasid. Helistik on ka justkui õige, aga kedagi teist sama lugu mängimas kuuldes tundub see poole paremini …

0 83

Igal kitarrikursusel on inimesi, kes on juba aastaid kitarri mänginud, aga ei tea suurt midagi teooriast. Polegi vaja olnud. Nüüd aga järsku on, sest selgub, et osad küsimused saavad ise vastused, kui veidikenegi tead, milline loogika on ühe või teise asja taga. Oled kunagi imestanud, et kuidas saab keegi mängida mingi loo akorde, mida ta …

3 429

Kui oled oma kitarriõpingute alguses, näed põhiliselt vaeva sellega, et vasaku käe sõrmed sõna kuulaksid. Hiljem aga näed, et tegelikult on parema käe töö võibolla isegi tähtsam. Miks nii? Sest parema käega tekitabki kitarrimängija heli. Parema käe töö on see, mis lõpuks välja kostab. Üht ja sama akordi saab kõlama panna väga erineval moel: Parem …

0 446

Aeg-ajalt on kuulda, kuidas keegi räägib kellestki, kes oskab kitarril “duure” mängida või mõni mees oskab isegi “tuure” 🙂 See, kes kitarrimängust suurt ei tea, noogutab ja arvab, et täitsa lahe. Mis need duurid siis on? Kui mingi pill mängib üht nooti korraga, siis see on meloodia. Kui aga kõlab juba vähemalt kolm nooti korraga, …

0 5.4k