Posts in tag

Mängutehnika


Kas olete kuulnud mõisteid “kolmeduurilugu” või “kolmeduurikas”? Tavaliselt tähendavad need lugusid, mis koosnevad teatud tüüpilistest akordijärgnevustest ning ei sisalda rohkem kui kolme akordi. Õppides ära enamlevinud akordijärgnevused erinevates helistikes, on teil võimalik mängida tuhandeid tuntud lugusid, sest enamasti on nad kõik üles ehitatud samale skeemile. Allpool vaatleme põhjalikumalt seda skeemi ning tutvume ka strateegiatega, kuidas efektiivselt akorde …

1.8k

Jorma Puusaag on hetkel Eesti armastatuima meeslaulja Koit Toome lahutamatu lavapartner. 14-aastase õpetajakogemusega kitarrist on lõpetanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal ja hiljem täiendanud end Madriidi Kuninglikus Konservatooriumis. Jorma tee muusikamaailmas kulgeb klassikast house‘ini. Küsis:Gerly Nurmsalu Fotod: Kris Moor Räägi oma esimestest kokkupuudetest kitarriga, kas sul olid perekondlikud mõjutused ja keegi vanematest mängis …

1 1.6k

Bluus on rahvamuusika, mis levis veel teise ilmasõja aegu USA lõunaosariikides nii „iidse” suulise pärimusena kui „moodsate” heliplaatide kaudu. Äratuntava struktuuri, kolmeminutise pikkuse ja pahatihti ka ametliku autori said bluusid just salvestamisel: lood tuli vormida etteantud pikkusele vastavaks ning selle määras toonase saviplaadi maht. Autoriks märgiti enamasti pala esitaja, aga vahel ka salvestaja või väljaandja …

0 65

Sellist nime kannab kitarriõpik ja seda teemat käsitleb ka käesolev artikkel. Õpiku esmatrüki avaldas 1996. aastal Haridustöötajate Koolituskeskus, kordustrüki 2000. aastal Prisma Prindi Kirjastus. Tekst: Tiit Paulus Fotod: erakogu 1989. aastal alustasin õpetamist Kuressaare Lastemuusikakoolis. See oli aeg, mil polnud pille, õpikuid ega õppekavasid. Sügiseti olin kaks esimest kuud tavaliselt pillimeister, kes pidi ümber tegema …

0 609

Eelmises numbris andsin ülevaate klassikalise kitarri mängijatele vajalikest tehnilistest oskustest. Sel korral selgitan lähemalt üht väga levinud helitekitamise viisi – rasgueado’t. Kitarril saab heli tekitada keeli tõmmates või neid lüües. Viimast võimalust kasutatakse eriti akorde mängides ja tulemuseks on see, et kitarr on üheaegselt nii harmoonia- kui rütmipill. See muide ongi kitarri populaarsuse peamiseks põhjuseks. …

0 112

Ükskõik millist pilli õppides tuleb mängijal aja jooksul omandada hulk oskusi: mängutehnika, repertuaari tundmine, noodist lugemine, ansamblimäng, õpioskused. Tekst: Kristo Käo Foto: Kris Moor Siin rubriigis kirjutan aja jooksul kõigist neist oskustest, kuid alustan mängutehnikast. Selge, et mis tahes pilli mängimiseks on vaja teha liigutusi. Need moodustavadki mängutehnika ja eraldi võttes kutsutakse eri liigutusi mängumehaanika …

0 662

Aldo Järve selgitab, milliseid sõrmi tuleks fingerstyle’i mängimisel kasutada. Tekst: Aldo Järve Pilt: Kristo Käo Fingerstyle (FS) – mis see on? Kas see on mängutehnika või mängu põhimõte? Filosoofiline vaidlus veel jätkub, aga ühes asjas ollakse sama meelt: fingerstyle’il ei ole piire. Selles tehnikas saab mängida kõike, stiilist, rütmist ja ajastust sõltumatult. Täidetud peavad olema …

1 237

Inimesed veedavad tunde ja aastaid, et õppida akorde ning skaalasid ja see tundubki üks väga oluline asi olevat, kui me räägime kitarrimängust. Tähelepanuta jääb aga parema käe töö, mis ausaltöeldes on ainus, mis tegelikult välja kostab. Ja ei maksa vist öeldagi, et heli on üks väga oluline muusika osa 🙂 Kõige tavalisemad heli tekitamise viisid …

5 119

Tänapäeval on palju erinevaid medikate tootjaid, tonnide viisi erinevaid suurusi, tüüpe ja kujusid. Kuidas leida just sulle sobivat? Kõigepealt tuleks jälgida millisest materjalist on medikas valimistatud. Sellest oleneb nende painduvus. Levinud materjalid mida segamini kasutatakse on plastik, kumm, metall, puit, kunstriie, klaas. Näiteks  Jim Dunlopi medikad on valmistatud nailonist, mis võrreldes teiste medikate materjalidest teeb …

0 938

Kõige tavalisem asi, millega kitarriõppijad hädas on, on kindlasti heliread e. skaalad. Arpedžod ja akordid on kitarril mugavad võtted ja nende mängimisega enamasti hätta ei jääda. Heliread aga ei taha kuidagi õige kiirusega välja tulla. Eriti hull on asi nende jaoks, kes sõrmedega heli tekitavad. Millistest kiirustest me räägime, mida üldse eesmärgiks seada? Öeldakse, et …

4 111

Paljud, kes on omal käel kitarrimängu õppinud ja tahavad edasi areneda, jõuavad mingil hetkel arusaamisele, et asjad kipuvad jääma mängutehnika taha. Muidugi on ka neid, kellel ka iseõppides kõik õigesti läheb ja vastupidi ka – inimesi, kes käivad koolis, aga ikkagi maadlevad samade probleemidega. Mida siis teha, kui oled jõudnud arusaamisele, et omal ajal on …

0 79

Harjutades on võimalik oma kitarrimängu tehnikat parandada või vähemalt säilitada. Muidugi võib harjutades alati ka asju halvemaks teha:) Eesmärgid ongi erinevad ja kui asjale teadlikult läheneda, ei kuluta vähemalt asjatult aega. Näiteks oled oma tehnikaga rahul või tead, et enam edasi pressida ei suuda ja keskendud olemasoleva kinnistamisele ja säilitamisele. Inimeste füüsiline mälu on erinev, …

0 29

Kitarrimäng on füüsiline tegevus ja pole midagi imestada, et mõne mängija käed või muud kohad kuluvad, väsivad või valutavad. Mõned kitarrimängijad ei puutu sellise jamaga kunagi kokku, aga teistel valutab igalt poolt, aga selle eest tihti 🙂 Kust ja miks siis valutada võib ja kuidas seda viga parandada? 1. Selg – kõige tavalisem on, et …

4 122

Vahel öeldakse, et ühel või teisel kitarristil (või ka mõne muu pilli mängijal või sportlasel) on hea tehnika. Kust see tuleb ja miks seda vaja on? Tehnika=andekus+töö. Mõnel inimesel tuleb peaaegu kõik stiilselt välja: võtab rulluisud ja liigubki, suusatab ja saab vähese vaevaga edasi, proovib kitarri mängida ja algusest peale on käte asend selline, et …

2 103

Üks hea võimalus oma pillimänguoskusi täiendada on õppida kitarriõpiku abil. Õpikuid on aga palju (eestikeelseid kümmekond, aga inglis- ja venekeelseid muidugi sadu) ja palju on neid juba meie poodideski. Kuidas valida õiget ja kui palju õpikuid peaks ühel inimesel üldse olema? Õpikud võib jagada kolme kategooriasse – 1) algajate õpikud, 2) kindlale stiilile pühendatud õpikud, …

1 55

Üks Saksamaal valminud uurimus vaatles professionaalseid viiulimängijaid ja leidis, et nad kõik olid enne 21-st eluaastat 10 000 tundi pilli harjutanud. Kui arvestame, et viiulimängu alustatakse enamasti 6-aastaselt, siis teeb see aasta kohta keskmiselt 666 tundi. Ümardatult võib öelda, et need inimesed on pilli harjutanud keskmiselt 2 tundi päevas 15 aasta jooksul. Kui aga arvestada …

0 133