Kõige tavalisem asi, millega kitarriõppijad hädas on, on kindlasti heliread e. skaalad. Arpedžod ja akordid on kitarril mugavad võtted ja nende mängimisega enamasti hätta ei jääda. Heliread aga ei taha kuidagi õige kiirusega välja tulla. Eriti hull on asi nende jaoks, kes sõrmedega heli tekitavad. Millistest kiirustest me räägime, mida üldse eesmärgiks seada?
Öeldakse, et klassikalise kitarri repertuaariga saab enam-vähem hakkama, kui suudad mängida kuueteistkümnendikke tempos 120 lööki minutis. Muusikaakadeemia arvestustest-eksamitest pressib läbi ka 100-ga. Flamenkovanakesed mängivad 160-ga. Kuidas sinna jõuda?
Suvalise helirea mängimine eeldab paljude mängumehhaanika elementide samaaegset kasutamist: paremas käes heli tekitamine (tirando, apoyando), keelelt keelele liikumine, käe asend; vasakus käes keelte alla vajutamine, keelelt keelele liikumine, positsioonivahetus, käe asend; lisaks käte koostöö, õiged noodid, oskus rütmi hoida. Kui mõni neist elementidest välja ei tule, ei saagi sujuvalt mängida. Kõike seda peab eraldi harjutama – alustatakse ühel lahtisel keelel mängimisest, sealt edasi 3 nooti ühel keelel, hiljem juba kahel keelel ja kõige lõpuks pos. vahetusega.
Siin paar näidet, mille just köögilaua taga salvestasin:
1. Tempo 120 lööki minutis. Kõigepealt mängin lahtisel teisel keelel ja kui parema käe töö õnnestub, hakkan vasakuga liikuma mööda mažoori üles ja alla. Tasapisi pikendan kiireid liikumisi. Oluline ongi just, et kiire liikumine oleks aeglasest 2 korda kiirem. Teisiti kiirust ei arenda. Mängin iga vasaku käe kombinatsiooni topelt, sest p.k. sõrmed mängivad kordamööda ja tarvis harjutada mõlemaga alustamist (levinud kombinatsioonid on i-m, m-i, i-a, a-i, p-i, p-m).
2. Tempo 160 lööki minutis. Põhimõtteliselt sama asi, aga lõpus hakkan ka esimese keele peale liikuma ja mängu tuleb keelevahetus.
Nii et leia enda maksimaalne tempo, millega parema käe sõrmed hakkama saavad, võta sealt nõks maha ja lisa vasak käsi ning hakka tööle. Mõne aastaga saad juba häid tulemusi, aga pead hästi korralikult harjutama – ilma vigadeta ja ausalt. St. et kui ikka ei tule välja, siis kiiremaks ei lähe 🙂 Medikaga mängides sobivad samad harjutused. Medikaga lihtsalt jõuad kiirete tempodeni palju rutem, sest vasak käsi saab igal juhul hakkama. Küsimus on ikka paremas käes ja käte koostöös.
Kõikide kogemused skaalade kiiruse arendamisel on teretulnud!
vasaku käe sõrmede 1-2-3-4 suunaline liikumine on palju kiirem kui vastupidine liikumine, kas keegi on seda täheldanud või pean arsti juurde minema?
Liikudes 1-4 suunas jäävad eelmised sõrmed paigale (peaksid jääma) ja keel on pidevalt hästi madalal, tagasi liikudes aga ei saa midagi paigale jätta ja pärast iga nooti tõuseb keel jälle üles ja tuleb uuesti alla vajutada. Alla suunas on seega tõesti raskem liikuda.
Aga kui proovid sõrmedega lauale trummeldada ja vaatad, mis sõrmest pihta hakkad, siis 95% inimesi alustavad väiksema sõrme poolt ja vaid mõni üksik pöidlast. Arpedžot mängides on ka näha, et liikumine a-m-i on kiirem ja mugavam (tremolost rääkimata).
Kokkuvõttes ma arvan, et see on harjutamise asi. Kui mingi mängumehhaaniline element jääb arengule jalgu, tuleb seda eraldi harjutada kuni järele jõuab.
Nõus, heliredelid on tõesti probleem. Kuid arpedzod ka, kui kiiremini mängida tuleb. Oma õpilastel tüüpiline! Kõigest saab üle, kui järgida mängumehaanika seaduspärasusi. Näiteks: igale liigutusele on olemas mingi vastupidine liigutus. Mängida tuleks alguses kindlasti aeglaselt, paremas käes kasutada rohkem sõrme massi, mitte lihase jõudu kasutades. Kõige olulisem on pöidla ja sõrmede koostöö( eriti P,I omavaheline läbisaamine!) Kui pöial on pinges, ongi parem käsi arpedzoga hädas!
Olen nüüdseks üle aasta hoolega kitarrimängu üritanud õppida ja lõpuks jõudnud arusaamisele,et kui tahad päriselt mängida,mitte lihtsalt akordidega saateks keeli tõmmata siis kõige alus on ainult ja ainult näppude liikuvus ,kiirus,täpsus ja osavus ja seda kõike saab treenida suurepäraselt erinevate heliredelitega.Kui ikka mööda kitarrikaela liikudes näpud erinevatel astmetel ja keeltel sõna ei kuula siis pole lootustki normaalselt mängima hakata.Kui tvaline heliredeli mängimine muutub üsna kiirelt igavaks,eriti kui väga hästi väja ka ei tule siis siit leitud heliredeli harjutus tundub mõnepäevasel harjutamisel juba positiivset efekti andvat.Lisaks tekib sportlik hasart kui paned metronoomi käima ja vaatad kas juba suudad veidi kiiremas tempos mängida.Tulemus on metronoomiga mõõdetav,see lisab asjale vürtsi ja nii ei teki kiirelt rutiini.