Teisipäev, märts 19 2024

Seekordse marulise märuliloo domineeriv kangelane ei ole Steven Seagal, vaid hoopis dominantseptakord ja tema arpedžo. Olen päris kindel, et kui dominantseptakord suvatseks näitlejaks hakata, siis pakuksid tema filmid mulle rohkem huvi ja hoiaksid ka lõpuni ärkvel (erinevalt eespool mainitust).

IMG_5095w-Vahur_Vessart_Foto_Kris_MoorTekst: Vahur Vessart
Foto: Kris Moor

Niisiis – milline seksikas nimi –, dominantseptakord! Sõna on uhke, aga sisu tegelikult lihtne: duurkolmkõla (1-3-5) ja madaldatud 7. aste (b7). Akord C7 sisaldab noote C-E-G-Bb. Aga meie töötame sedakorda ühes kitarristide lemmikhelistikus ja kasutame akordi A7.

Ajakirjas juhtus 3. skeemiga väike aps. Siin on see parandatud. Vabandame.
Ajakirjas juhtus 3. skeemiga väike aps. Siin on see parandatud. Vabandame.

A-duurskaala on A-B-C#-D-E-F#-G#. Kui võtame sealt astmed 1-3-5-b7, saamegi akordi A7 (A-C#-E-G). Loodetavasti teame me kõik juba mõnda A7-võtet, vähemalt A7 ja E7 tüüpi. Neist viimase võtamegi nüüd ette ja töötame läbi (skeem 1). Muide, alati ei pea rütmikitarri mängimisel kasutama akordivõtet üle kõigi keelte, piisab ka paarist noodist, nt G-st 4. keelel (b7) ja C#-st 3. keelel (skeem 2) – need iseloomustavad akordi ilusasti ära. Ja ei mingit suurt barré’d enam! Küll bassimees hoolitseb toonika eest (A) ja 5. aste (E) võib vabalt välja jääda. Kui nihutame sama võtet ½ tooni madalamale, kõlab D7; kui ½ tooni
kõrgemale, kõlab E7. Ja ikka kõlavad akordide 3. ja b7 aste.

Nüüd aga arpedžo juurde, st mängime akordi helid ükshaaval lahti (skeem 3, harjutus 1). Harjutada võiks nii, et proovid alustada igast arpedžo noodist, sedasi on asjast praktikas rohkem kasu. Ka võiks võtta arpedžost ainult mõned noodid ja katsetada, milliseid meloodiaid annab välja võluda.

Ja nüüd veel üks ülioluline liigutus: lisame arpedžole juurde väikese nipi ehk libistame 3. astmele ½ tooni madalamalt (C–C#) – kohe on kuulda, et asi läheb palju põnevamaks. Seda võtet saame kasutada 5., 3. ja 1. keelel. Võib kasutada ka venitamist, kõlab ehk veel paremini. Kui nüüd seda arpedžot (harjutus 2) kasutada bluusis, džässis või ka rokis, sobib ta nagu suhkur kohvisse, või kui soovite – nagu rusikas silmaauku!

Ning nüüd mõned näited (harjutused 3−5), mida selle arpedžoga peale hakata. Õppige ära, muutke enda tarvis kõrva- ja käepäraseks ning laske soolodes käiku! Harjutused 3 ja 4 põhinevad täielikult A7-arpedžol, harjutus 5 on kromaatikaga pisut vürtsi juurde saanud.

Keeled pooleks!
Vaata noote ajakirjast KITARR 12/2014

Audiofailid:

Harjutus 1

 

Harjutus 2

Proovi harjutust nr 2 ka ise:

 

Harjutus 3

 

Harjutus 4

 

Harjutus 5

Previous

Autorilaul − mis see on?

Next

Margus Alviste basskitarride maailm

Check Also