Asendusakordid


Tihti juhtub, et mingisugust lemmiklugu mängides tekib tunne – see pole ikka see. Oled otsinud akordimärgid, kõik tundub justkui ok, aga ikkagi on midagi puudu. Akordid tunduvad kõlavat liiga lihtsalt ja tühjalt, üldse mitte sellisena nagu sina ette kujutasid. Helistik on ka justkui õige, aga kedagi teist sama lugu mängimas kuuldes tundub see poole paremini kõlavat. Kuidas ta seda suudab? Loo annab huvitavamaks teha asendusakordide abil.

Asendused on džässiliku kõlaga akordid, mida kasutatakse tava-akordide asemel. Laias laastus jagunevad need kahte gruppi: sama toonika akordid ja erineva toonika akordid.

Mõnikord asendatakse akord sama toonikaga, kuid kasutatakse laiendatud varianti või kromaatilist altereerimist. Näiteks kui pala akordide järgnevus algab C-s ja läheb A7-sse, võid kõla džässistamiseks asendada need vastavalt akordidega Cmaj7 ja A7b9. Erineva toonikaga akordid on asendusakordid, millel puudub sama toonika. Selle asemel võib asendusakordil olla muid algse akordiga ühiseid noote. Näiteks C asemel võib mängida akordi C6/9. Või A7 asemel Eb7 (ühised noodid on cis, g).  Kui on akordijärgnevus G-Em-Bm-D7-G, siis võid mängida hoopis Gmaj7-Em9-Bm7-D13-G6/9 järgnevuse. Akorde teisega asendades tulekski jälgida seda, et võimalikult palju noote kattuksid. Ka akordijärgnevust mängides tuleks noote paigale jätta nii palju kui võimalik. Mida ühtlasem ja sujuvam sõrmevahetus, seda parem.

Igatahes on kõikvõimalikke asendusakorde väga suur hulk ja nende valdamine tuleb ainult koos pikaajalise mängukogemusega.

Previous Pull off ja hammer on: kuidas teha algust legatoga kitarril?
Next Mari lugu kitarriõpingutest

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.