Joyo efektipedaalid – suurepärane sound hea hinnaga


Kui palju efektiplokke üks inimene vajab? Kui oled kitarrist, siis võib plokikuhi kerkida pilvepiirini. Värske bränd nimega Joyo tõotab kvaliteetset tooni taskukohase hinnaga – küllap on see meile kõigile hea uudis.

Tekst ja fotod: Martin Berka

Suurem osa tänapäeva kõrgtehnoloogilistest toodetest tuleb Hiinast. Oli vaid aja küsimus, mil keegi seal know-how’d ka mõne kohaliku efektibrändi loomiseks kasutab. Joyo Technology on välja tulnud muljetavaldava valikuga, nende plokkidest nii mõnigi võtab šnitti tuntud klassikutelt. Tänu odavale tööjõule ja tasemel tehnoloogiale suudavad nad oma toodangut pakkuda väga tagasihoidlike hindadega.

 

Joyo Chorus

Joyo JF-37 Analog Chorus viib meid tagasi chorus-pedaalide algusaegadesse, baseerudes analoogsel vana kooli bucket-brigade-delay-kiibil. Choruse tööpõhimõte on järgmine: ta jagab siseneva signaali kaheks ja saadab ühe poole lühikese hilinemisega tagasi. Viivitusega signaali helikõrgust moonutatakse LFO abil. Kuiv ja moduleeritud signaal miksitakse kokku ning tulemuseks on see sädelev, mitmehäälne kõlaefekt, mis on meile kõigile tuttav.

Joyo Analog Chorus jätab oma kompaktse alumiiniumist kere ja vastupidavate nuppudega usaldusväärse mulje. Ent ligipääs patareile on minu jaoks natuke liiga vintage: lahti tuleb keerata kõik neli kruvi, mis seadme põhja kinni hoiavad. Õnneks töötab JF-37 ka Bossi tüüpi pedaalidele mõeldud adapteriga (9 volti, miinus keskel).

Nupuuputust ei ole, sest nuppe on vaid kaks: rate muudab modulatsiooni kiirust ja depth määrab, kui põhjalikult signaal häälest ära keeratakse.

 

Joyo Flanger

Joyo Technology JF-07 Classic Flanger on samuti inspiratsiooni saanud klassikast − seekord on eeskujuks kuulus MXR Flanger. Choruse ja Flangeri ehituses on sarnasusi, sest mõlemad kasutavad signaali moonutamisel moduleeritud viivitust. Suur erinevus on aga selles, et Flangeri tekitatav viivituse ulatus on oluliselt suurem, varieerudes ühest kuuekümne millisekundini. Teiseks saadab Flanger osa moonutatud signaalist endale tagasi, tekitades reguleeritava tagasiside. Tulemuseks on paks vihisev kõla, mille võib seada end ka lõputult kordama.

Valge Joyo Classic Flanger on ehitatud sama hästi kui sinine Chorus, aga on veidi suurem. Patarei vahetamine käib siin tunduvalt kergema vaevaga, mis on igal juhul plussiks.

Neli sujuvalt liikuvat nuppu võimaldavad seadistada kõiki vajalikke parameetreid: regen kontrollib feedback’i saadetavat signaali, delay pakub tervet rida võimalusi, width reguleerib, kui palju moonutatakse helikõrgust ja speed sätib modulatsiooni kiirust.

 

Joyo Overdrive

Ibanez lõi oma legendaarse Tube Screameri 1970ndate lõpus ja selle pedaali originaali eest makstakse praegu üsna hirmuäratavaid summasid. Vahel ehitatakse moodsaid Tube Screamereid ka ümber, et nad kõlaksid just nagu vanad. Joyo JF-01 Vintage Overdrive pakub Joyo varianti vanaaegsest Ibanezi (OD-808) toonist. Selle skeem põhineb JFC4588 kiibil, mis on originaali lähedane sugulane. See kompaktne pedaal pakub kolme traditsioonilist reguleerimisnuppu: drive  (moonutuse ulatus), tone (tämber) ja helitugevus.

True Bypass

Vaadeldud kolmel pedaalil on ühine omadus, mida kutsutakse nimega True Bypass. See tähendab, et kui efekt on välja lülitatud, liigub kitarri signaal otse sisendist väljundisse ja jääb pedaali elektroonikast mõjutamata. True Bypassi olemasolu on tänapäeval vaieldamatu pluss ning müügitöös kaalukas argument, sest see omadus jätab instrumendi tooni täiesti muutmata.

Kui kasutada vaid 4−5 pedaali, mis on ühendatud kvaliteetsete lühikeste kaablitega ja lisada efektid kitarri ja võimendi vahele, ongi kõik hästi ja True Bypassist on ainult kasu. Kui aga rig koosneb tohutust hulgast efektidest, mida ühendavad võimendiga pikad juhtmed − näiteks kui kasutad võimendi efektiahelat −, hakkab rolli mängima kaablite mahtuvus ja tagajärjeks on moonutatud toon. Sellisel juhul on abi süsteemist nimega Buffered Bypass, mis kasutab sisemist puhvrit, et säilitada tooni ka pikemate ühenduste korral.

Mõlemad bypass’i tüübid on omal kohal ja mõlemale leidub nii poolt- kui vastuargumente. Kõige olulisem on teada, mis tüüpi pedaale sa kasutad, et teha teadlikke valikuid.

Ainus, mis loeb, on sound

Ma pean tunnistma, et nende kolme Joyo pedaali tooni kvaliteet lõi mu pahviks. Kui siia lisada veel usaldusväärne konstruktsioon − mis teeb neist sobilikud tööriistad isegi proffidele −, tunduvad madalad hinnad isegi veel kohatumad.

JF-37 saab klassikaliste chorus-efektidega iga kell hakkama, võimaldades varieerimist pea märkamatust toonimuutusest kuni Leslie stiilis kiire pulseerimiseni.

Kui hoida JF-07 Classic Flangeri seadeid mõistlikel tasemetel, õnnestub sealt kätte saada sädelevaid toone, mida ootaks vaid väga kvaliteetsetelt chorus- või phaser-pedaalidelt. Kui aga minna äärmustesse, saab siit toone kuni reaktiivmootori sarnase ulgumiseni.

Ei pea kulutama sadu eurosid, et nautida klassikalist Tube Screameri tooni. JF-01 Vintage Overdrive dikteerib taseme, mida edaspidi odavatelt overdrive-pedaalidelt eeldama hakatakse. Kõik on olemas: mõõdukas crunch, kerge kompressioon ja tummised keskmised sagedused. Klassikalise Tube Screameri otsimisest võib nüüd vabalt loobuda ning hankida endale algatuseks Joyo Vintage Overdrive ja keskenduda muusika tegemisele.

Artikkel ilmus ajakirjas Kitarr 5/2012

JOYO pedaale müüb kitarripood.ee

Vaata ja kuula kuidas efektikad kõlavad:

Previous Kandle asemel
Next Romuga Turenki Tonefestil

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.