Pühapäev, detsember 8 2024

Peedu Kass on muusik ja helilooja, basskitarri- ja kontrabassimängija.

Peedu Kass:  Inimesed teavad mind küll põhiliselt kontrabassi järgi, aga ise püüan mõtestada kontrabassi ühe vahendina, millel olen õppinud oma ideid teostama ja muusikat väljendama. Ei defineeri ennast pelgalt jazzmuusikuna. Muusikastiilist olulisem on minu jaoks kvaliteet, esteetika ja suhtumine, millega muusikat viljeletakse, olgu see siis pop, rock või jazz. Nagu on ka paljud teised eesti muusikud enda kohta öelnud, siis jazzimeeste jaoks olen rokimees ja rokimeeste jaoks olen jazzimees.
Koosseisudest on olulisel kohal Erki Pärnoja, Miljardid, Peedu Kass Momentum, Funkifize. Väga palju esinen ka eriprojektide raames.

Kus võib Sind esinemas näha lähemal ajal, aga ka uuel aastal?

6.-8. veebruaril kuuleb mind Eesti Kontserdi kavas esinemas uue trioga, kus lisaks minule on laval tšellist Theodor Sink ja mandoliini mängija Villu Talsi. Uue programmiga olen väljas ka Jazzkaare festivalil 22. aprillil. Seal loon muusikat saksofonist Tobias Tammearu ja trummar Ramuel Tafenauga. Mõlema koosluse jaoks kirjutan uut muusikat ja otsin uusi lähenemisviise, mis kirgastaks enda ja kuulaja meeli.

Millal (kui vanalt, mis sündmusega seoses vms) tundsid, et muusika on Sind päriselt endale saanud, mis (sündmused, valikud, juhtumised) selleks pidi juhtuma?

1997.a. käisin Michael Jacksoni kontserdil, kust mäletan selgelt seda tunnet, kuidas miski seletamatu maagia võttis mind omaks ja viis mu sisemaailma erilisele rännakule. Olin tollal 11-aastane ja seejärel kulus veel mitu aastat enne, kui muusikaga tegelema hakkasin. Lapsepõlvest mäletan ka Pink Floyd’i plaadi „The Wall“ kuulamist, mida kuulates meeldis mul ennast justkui „ära kaotada“ ja kuskile teise kohta minna.

Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal Sind viimati muusika eest kiideti?

Ühelt poolt on õnneks kiidetud ikka päris palju, kuigi täpset viimast korda kohe ei meenugi. Kiitus, tunnustus või lihtsalt mingisugunegi reaktsioon oma esitusele ja muusikale on väga-väga oluline ja ilma selleta on raske edasi liikuda. Viimasel ajal pööran sellele siiski vähem tähelepanu ja olulisem on isiklik suhe ja tundmus oma esitusega – kui olen ise rahul, siis muu ei huvita. Selleni jõudmiseks kulus küll 20a laval olemist ja kolleegide ja sõprade „õlale patsutust“.

Mulle läheb aina enam korda, kui kiitjad ise ei ole muusikud ja spetsialistid. Kõige tavalisema ja muusikavõõra inimese kiitus puudutab hoopis rohkem. Kui oled teinud midagi, mis talle korda läheb ja teda puudutab, siis on tõepoolest põhjust rahul olla.

Ansambel Momentum, Kristjan Randalu klaveril, Peedu Kass kontrabassil ja Kaspars Kurdeko (LV) trummidel European Jazz Conferance Tallinn raames Vaba Laval. Foto erakogust

Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?

Ma kiidaksin eelkõige meie jazzipublikut, kes on nooruslik ja kirglik. Olles esinenud omajagu välismaa jazzifestivalidel, kus enamus kuulajaid on hallipäised mehed, siis jube tore on näha, kuidas Philly Joe’s või Sõru jazzil jõuab nii palju noori inimesi elavat muusikat kuulama.

Kui peaksin kiitma muusikuid, siis kift on näha uue põlvkonna pealekasvu: Janno Trump, Tobias Tammearu, Ramuel Tafenau, Jonas Kaarnamets, Marcus Tuul, Valter Soosalu, Aleksander Paal jne. Lahe on jälgida, mis suunas nad arenevad ja kui isukalt nad muusika tegemisse suhtuvad!

Eestis on ka väga palju erilisi muusikaürituste korraldajaid, kes paraku jäävad kardinate taha varju ning oma tegevuse eest tunnustust ja tähelepanu ei otsi. Muusikud ja publik võtavad seda sageli iseenesesest mõistetavalt, aga sageli on küsimus kolmes-neljas inimeses, ilma kelleta kukuks kogu elava muusika maastik kokku. Nemad on kõige kirglikumad ja tõsiusksemad eesti muusika edendajad.

Keda esile tõstaksid korraldajatest?

Anne Erm, Pille Lukin ja Guido Kangur, Gülnar Murumägi, Aivar Trallmann

Erki Pärnoja LEVA D3’s Peedu Kass Foto Kaisa Nele Hendla

Ega diplom ei tee veel profiks. Mis (peale paberi) eristab Sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?

Kaks asja. Esiteks professionaal suudab filigraanselt mängida ka sellist muusikat, mis talle ei meeldi. Teine asi on kvaliteedi tagamine ka siis, kui sul on „halb päev“. Heal päeval, kui on õige tähtede seis, ideaalne sound, super publik – sellistes tingimustes on lihtne särada. Profimuusiku tase ei tohi kõikuda sõltuvalt tujust, honorarist ja joobeastmest!

Miljardid Treski suvefestivalil. Foto Alfred Kraft

Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid, (kui avalik koht, siis kes võiks olla sel ajal laval)?
Kuna eriala viib mind paljudele festivalidele, juubelitele ja pulmadesse, siis aina enam otsin õhtuti rahulikku keskkonda ja vaheldust muusikamaailmale. Tahaks maale sauna või sõprade keskel jalgpalli vaadata. Armastan ka väga reisida.

Nimeta/soovita pala, plaati, kontserti, mis Sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.

See Michael Breckeri soolo Barcelona kontserdilt. Puudutab mind hingepõhjani.

Mis on Sinu enda sulest ilmunud palad/plaadid/videod, mida uhkusega esitleksid?

2021.a valmis kontrabassikontsert „Hiiglase hällilaulud“, mida sai esitatud koos Tallinna Kammerorkestriga. 40 minutit muusikat soolo kontrabassi ja keelpillidega. Ilmub salvestusena loodetavasti 2024 aastal. Siin kuulamiseks “Hiiglase hälllaulud” sissejuhatus klipp.

2022.a. Jazzkaare avakontsert „Ood metsale“, mis sai kirjutatud kahasse pianist Joel Remmeliga. Ilmus tänavu ka vinüülplaadil.

Kuu aega tagasi valmis kontrabassiõpik „Kuus pala kontrabassile ja klaverile“ koostöös Eesti Keelpilliõpetajate Ühinguga

http://www.esta.ee/trykised , salvestused: https://www.youtube.com/playlist?list=PLXKKuOAvaeii1RbeCHdGSiPk-8Jxtn60r

Peedu Kass ja tema kontrabassikontserdi noot Foto erakogust

Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?

Riik võiks selgemini teadvustada, et muusikakultuuri õitsenguks ja arenguks on vaja toetada ka pop- ja rockmuusikuid ning nende tegemisi. Ma ei räägi siinkohal Koit Toomest ja ansambel Terminaatorist, vaid kümnetest bändidest ja artistidest, kes teevad oma asja väga kirglikult ja loovad omanäolist muusikat. Kui me seda omanäolisust ei rahasta ja ei toeta, siis kõlavad kõik bändid lõpuks ühtmoodi igavalt. Viimastel aastatel on väga hästi toetatud klassikaline muusika ning aina paremini ka jazzmuusika. Muud žanrid, sh folk, indie, elektrooniline muusika, peavad aga tegutsema õhust ja armastusest.

Kus veebilehel saab Sinu tegemistel silma peal hoida?

www.peedukass.com


Previous

MUUSIKUD MUUSIKAST: Frederik Küüts

Next

MUUSIKUD MUUSIKAST: Sten Valdmaa

Check Also