Aleksander Vana ja tema puuriidast leitud Musima 1655


Momenti, millest jäi minusse idanema huvi täpsemalt järele uurida, mis veider kobakas pill see on, mida Kosmikute kitarrist Aleksander Vana kasutab, mäletan lausa kuupäevalise täpsusega. Oli 4. oktoober 2006, kui ansambel esitles TV3 saates „Hoia ja Keela” oma tollal verivärske albumi esiksinglit ja nimilugu „Pulmad ja matused”. Kuus aastat hiljem on õige hetk huvi rahuldamiseks lõpuks käes.

Tekst: Andri Riid
Fotod: Kris Moor

Nagu esimesest pilgust pillile selgub, on tegemist meie Ida-Saksa sõprade kontserni Musima tehases tehtud kitarriga, mis Aleksander Vana kätte jõudis aastakest kaheksa tagasi üsna haletsusväärses seisukorras.

„Esimese naise vend avastas, et ühel külamehel vedeleb mingi kitarr puuriidas, taris selle oma koju, kus ma ka asjatamas käisin. Kidra oli puuriidas seismisest kõver nagu vibu, vihma saanud, kere paneelid lahti. Paar keelt oli peal, pingutite plastikust nupud olid kõik ära murdunud,” meenutab Aleksander esimest kohtumist kõnealuse pilliga.

Kulus umbes aasta, enne kui tuli mõte, kuidas vibuna lookas asi sirgeks saada.

„Kiskusin kaane pealt ära, aga kuna osa liimist oli hästi kõva, lagunes see mul kolmeks tükiks. Ostsin ehituspoest jupi keermeslatti, puurisin keelte- ja kaelakinnituse all olevatesse klotsidesse augud, panin lattraua sinna sisse ja pingutasin latile keeratud suurte mutritega selle jama jõuga sirgeks.”

Kuna jõumeetod näis toimivat, järgnesid edasised sammud.

„Liimisin kaane PVA ja Super Attacki seguga uuesti tükkidest kokku, aga ei hakanud seda kere külge tagasi liimima. Ostsin peotäie klambreid, lasin akutrelliga sisse, nii et pilli saab lahti võtta ja kokku panna nagu konstruktorit,” ütleb Aleksander muiates. „Mulle on alati tundunud, et kitarr teeb lahedamat sound’i siis, kui keeled on nii pikad kui vähegi võimalik, ja kuna see algne plekitükk mulle ei meeldinud, panin selle asemele mingisuguse vana Jolana või Musima jupi. Samuti vahetasin välja roobi (tõenäoliselt on tegu Musima Elektralt võetud roobi ja keeltekinnitusega – toim). Ostsin kõige odavamad pingutid, panin keeled peale ja vaatasin, et kitarr isegi enam-vähem häälestub…”

Loe edasi ajakirjast Kitarr 5/2012

Vaata ka katkendit intervjuust:

Previous Raul Aan − stuudiomuusikust helirežissööriks
Next 22. detsembril toimub rokiklubis TAPPER talvine raskemuusika festival CHRISTMAS MASSACRE

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.