Lüüdia dominantskaala


Suvi on läbi ja aeg jälle pillid kapist välja võtta. Kui eelmises õppeloos tegelesime kitarrimängu tehnilise poolega, täpsemalt täppinguga, siis seekord liigume natuke teises suunas. Nimelt uurime siinkohal kitarrimängu meloodilisemat külge ehk noote ja akorde. Tänapäeva popmuusikas on peamiselt kasutusel kas mažoorne või minoorne helirida ja nende astmetelt ehitatavad harmooniad. Kuid muusikamaailm on palju, palju avaram.

_MG_8402-wTekst: Toomas Vanem
Foto: Krõõt Tarkmeel

Kindlasti olete tuttavad mažoorse helirea astmetelt ehitatavate laadidega: dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia jne. Seekord tegeleme aga hoopistükkis meloodilise minooriga.
N2ide1-wC-moll sisaldab endas noote C, D, Eb, F, G, A, B. Kui me alustame seda helirida neljandast noodist, mis on F, siis saame uue helirea − F, G, A, B, C, D, Eb −, mille nimi on lüüdia dominantskaala. Kui nüüd võrrelda seda laadi mažoorse helireaga, siis saame astmed 1, 2, 3, #4, 5, 6 ja b7.

Näites nr 2 on see helirida mängitud üle kitarrikaela ja 4 nooti keelel. Traditsioonilise kitarriõppe kohaselt tuleks laade harjutada n-ö boksides ehk siis positsioonides vertikaalselt, kuid pakun siinkohal välja ka võimaliku variandina liikuda nootidega 1. keele peal. Nii tekib parem ettekujutus laadi nootidest ja intervallidest nende vahel. Ja kui noodid on omandatud igal keelel, saate vabalt vahetada keelt ükskõik millises positsioonis.

Näide nr 2

Näide nr 2 (90 BPM):

Näide nr 2 (90 BPM) fono:

 

Näide nr 3: Nüüd läheme edasi aga palju huvitavama osaga. Selleks et komponeerida muusikat, näiteks lüüdia dominantskaalas, peame tundma selle skaala akorde. Sarnaselt mažoorse helireaga ehitame üles akordid iga helirea noodist. Näiteks noodist F, mis on meie helirea tonaalne tsenter, saame akordi F, A, C, Eb, mis on F7-akord. Noodist G, mis on meie helirea 2. aste, saame akordi G, B, D, F, mis on samuti mažoorne septakord G7. Noodist A saame akordi A, C, Eb, G, mis on Am7b5-akord… jne. Usun, et saite põhimõttest aru.

Näide nr 3Näites nr 4 panin kirja enam levinud akordid, mis tekivad F-lüüdia dominantskaala erinevatelt astmetelt. Kuid neid akorde on rohkem.

Näide nr 4

Näide nr 4 (90 BPM):

Näide nr 4 (90 BPM) fono:

 

Proovige salvestada neid akorde ja mängida nende peale lüüdia dominanthelirida ning teil tekib ettekujutus, kuidas see laad kõlab. Muusikal, mis nii komponeeritud, on hoopis teistsugune kõlavärv ja karakter kui tavalisel mažoorsel/minoorsel muusikal.

Minu hiljuti ilmunud sooloalbumil on pala nimega “Gravity of Eiffel Tower”, mis on komponeeritud lüüdia dominantskaala akorde kasutades. Näide nr 5 on selle loo peateema (vaata nooti ajakirjast).

Näide nr 5 (120 BPM):

Näide nr 5 (120 BPM) fono:

 

Head harjutamist ja ajude ragistamist!

KITARR 12/2014

Previous Rada7 tähistab 15. sünnipäeva
Next Johann Sebastian Bachi fuuga a-moll, BWV 1000