Lawsuit-kitarrid


Kuigi termin iseenesest on ebatäpne ja eksitav, teatakse kitarristide ringkondades lawsuit-kitarridena Jaapanis 70-80ndatel toodetud pille, mis on selliste tuntud tootemarkide nagu Gibson, Fender jt piinlikult täpsed koopiad. Paljudel juhtudel ei jää need kvaliteedilt alla kopeeritud eeskujudele.

Tekst: Andri Riid
Fotod: Kris Moor

Jaapani kitarride eksport USAsse, Euroopasse ja Austraaliasse sai alguse juba 60ndatel, kuid tol ajal kujutasid need endast enamasti vineerist kere ning kehvavõitu riistvara ja elektroonikaga varustatud odavaid pille, mille disainis võis ära tunda elemente Euroopa pillitootjate Höfner, Eko, Burns või Hagström toodangust. Tüüpiliselt Jaapanis ühes ja samas tehases (enamasti oli selleks Teisco vabrik Okegawas) valmistatud instrumendid said tootenime vastavalt importija soovile.

Legendi kohaselt külastas ühe juhtiva Jaapani kitarrifirma[1] Arai & Co. asutaja Shiro Arai 1968. aastal muusikatööstuse messi NAMM, kus talle jäi silma taas tootmisse võetud Gibsoni Les Paul, mida aastail 1961–67 nõudluse puudumise tõttu ei toodetud. Ei läinud eriti palju aega mööda, kui algas Les Pauli koopiate masstootmine Aria partnertehases Matsumoku.

Teised levitusfirmad, nagu Hoshino Gakki, mille kitarridest on tuntuimad Ibanezi nime kandvad instrumendid, ja Jaapani siseturule orienteeritud Greco tootemargi turustaja Kanda Shokai, mille mõlema põhiliseks partnertehaseks oli FujiGen Gakki, olid kiired trendi järgima, rääkimata paljudest väiksematest levitajatest. Esimesed koopiad ei olnud proportsioonidelt ega mõõtmetelt väga täpsed ja neile pärandusid mõned tollastele Jaapani kitarridele iseloomulikud tehnilised lahendused või disainielemendid. Kael kinnitati kere külge enamasti kruvidega, mitte tapiga nagu originaalinstrumentidel.

Kopeerijate lemmikuteks olid Gibsoni Les Paul ja Fenderi Stratocaster, kuid kopeeriti ka kõiki teisi tolleaegseid Gibsoni ja Fenderi pille ning valitud mudeleid Rickenbackerilt, Ampegilt, Mosrite’ilt jt firmadelt.



[1] Jaapani kitarritööstuse ja selles figureerivate nimede puhul on oluline eristada pillide tootjaid (tehaseid), levitusfirmasid, mis üldjuhul tellisid ka pillide tootmise ja määrasid nende spetsifikatsiooni, ning tootemarke (tootenimesid, mis kitarrile pandi). Arai (tänapäeval Aria Guitars) oli nii eksportija kui ka siseturul oluline levitaja, mille pillid nimedega Aria Diamond, Aria ja Aria Pro II (alates 1975) toodeti kuni 1987. aasta lõpuni, mil tootmine viidi üle Koreasse, põhiliselt tehases nimega Matsumoku (mis täitis ka paljude teiste levitajate tellimusi). Selles skeemis on ka erandeid, nt Tokai Gakki pillid toodetakse Tokai enda tehases ja turustatakse ka sama tootemarginime all.

Loe edasi ajakirjast…(Nr.2, 2012)

Previous Kuldar Kalluste paneb pillid helisema
Next Rasgueado-võte ehk mida teeb kitarrist parema käega?

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.