GALERII: Tommy Emmanuel Tallinnas


29. aprilli õhtul andis Tallinnas Nordea kontserdimajas kontserdi Eesti publiku jaoks juba tuttav Austraaliast pärit kitarrigeenius Tommy Emmanuel. Tal on enamasti kombeks teha enne kontserti ka kiire meet and greet kohalikele austajatele.

IMG_9940_Tommy_Emmanuel_by_Kris_MoorTekst: Paul Neitsov
Fotod: Kris Moor

Eksklusiivsele kohtumisele oli tarvis ennast aegsasti registreerida. Kasutasin minagi selle võimaluse seegi kord ära ning olin kohal ka sellel sündmusel. Oma fännidega kohtudes on artist alati väga avatud ja lõbus − täpselt nagu lavalgi. Tommy Emmanueli käepigistus tähendab paljudele kitarrimängu harrastajatele väga palju ja ta ei pea paljuks iga soovijaga põgusalt juttu ajada, pilti teha või vajalikud autogrammid anda. Küsisin ka enda Martini kitarrile autogrammi, mõned klõpsud tegime samuti.

Tommy Emmanuel ja Paul Neitsov. Nagu vanad sõbrad. Foto: Kris Moor
Tommy Emmanuel ja Paul Neitsov. Nagu vanad sõbrad.
Foto: Kris Moor

Kui Tommy Emmanuel viimaks Nordea kontserdimaja lavale publiku ette astus, tervitas saalitäis muusikasõpru teda tunnustavate hõisete ja tormilise aplausiga. Emmanuel alustas tempokalt ja ei hoidnud end kontserdi esimestel minutitel tagasi, vaid tõestas Eesti publikule kohe oma tehnilisi võimeid. Kontsert toimus kahes osas, ja oli tunda, et ei publik ega ka Tommy ei läinud enne esimese seti lõppu hästi lahti. Esimene osa kestis umbes 50 minutit, mille jooksul sai kuulda suurepärast fingerstyle’i ja ka mõne kauni ballaadi. Esimese poole lõpetas Tommy Emmanuel enda hitiga “Endless road”. Väga hea valik esimese osa lõpetamiseks.
Vaheaeg kestis 30 minutit ja pärast seda ei pidanud publik tõesti pettuma. Teine kontserdipool kestis kokku pea 1 tund ja 30 minutit. Aeg lendas kellaklaasi taga sama kiirelt kui Emmanueli näpud sõrmlaual, kui ta esitas kaasahaaravat “Guitar Boogie’t”. Pärast selle loo lõppu oli veerand kontserdimaja publikust püsti ja kõlasid ovatsioonid.

Tommy Emmanuel kõlab tõesti nagu bänd. Tema mängus ei jää midagi juhuse hooleks, aga samas on tegu väga improvisatsioonilise mängijaga. Seaded on peensusteni läbi mõeldud ja lihvitud kõlama just nii, nagu Tommy on seda ette kujutanud. Kontsert oli üldjoontes väga nauditav. Olen kindel, et Eesti publik ootab Tommy Emmanueli alati enda juurde tagasi.

Previous Paean’i “Scorn of Eternity” plaadiesitluskontsert
Next Rainer Jancise „Greedy Shopping Disaster” esitlus