Sügavalt bluusitraditsioonides juurdunud, kuid oma esinemistes alati värskust ja spontaansust hoidev Soome kitarrist ning suupillimängija Tomi Leino naaseb tänavu Augustibluusile. Leino räägib ajakirjale Kitarr oma muusikalisest teekonnast, laulukirjutamisest ja sellest, miks Eestis mängimine mõjub talle alati nagu kohtumine vanade sõpradega.
Milliseid muljeid on Eesti bluus ja Augustibluus sulle jätnud? Kes on silma jäänud?
Tomi Leino: Eestit on alati olnud tore külastada. Olen siin paar korda mänginud ning siin on alati olnud vahva vibe ja publik. Olen Eestis käies ka palju uusi sõpru saanud.
Soomet ei peeta tavaliselt esimeseks riigiks, mis bluusiga seostub. Kuidas leidis bluus tee just sinuni?
Minu esimeseks bluusialaseks mõjutajaks pärast rokkmuusika mängimist oli Soome laulja ja suupillimängija Pepe Ahlqvist. Hiljem mängisin ka tema bändis. Tema on põhjus, miks minust sai elukutseline muusik.
Milline artist pani sind tundma, et just bluus on sinu muusika?
Pepe Ahlqvist
Kas mäletad esimest bluusiplaati, mis sind tõeliselt raputas?
Chicago Overcoati esimene album. See oli mu esimene bluusialbum.
Kuidas leiad tasakaalu traditsiooni ja oma isikupära vahel?
Bluusi mängides tahan alati traditsioonide juurde jääda, kuid sellegipoolest meeldib mulle olla värske ja huvitav. Soovin, et inimestel oleks lõbus ja et nad oleksid meie esinemistel õnnelikud.
Kas kirjutad loo puhul enne meloodia, kitarrikäigu või teksti?
Reeglina on alguses kitarrikäik või meloodia. Siis tulevad akordid ja viimaks, kõige raskema osana, laulusõnad.
Milline roll on improvisatsioonil teie kontsertidel?
Ütleksin, et umbes 80 protsendi ulatuses. Meil ei ole kindlat lugude järjekorda. Valime lugusid publiku järgi ning olgugi et laulusõnad on alati samad, on soolod ja muud detailid igal mängul suuresti improviseeritud.
Kumba pead enda peamiseks hääleks – kitarri või suupilli?
Kitarril on siiski kerge eelis. Ütleksin, et 60/40, mis puudutab suupilli.

Kas põhjamaine elu mõjutab sinu muusikat?
Kui oleksin saanud 1950. ja 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides elada või neid külastada, oleks ehk vahe olnud suur, kuid tänapäeval võib igasugust muusikat kohata enam-vähem kõikjal maailmas, nii et ma usun, et sinu päritolu ei mõjuta midagi.
Mida tähendab sulle esinemine Augustibluusil?
Nagu ennist mainisin, on Eestis alati tore esineda. Paaril viimasel aastal pole siia sattunud, seega on vahva taas Eestit külastada ja siin mängida.
Mida võiks Eesti publik sinu kontserdilt oodata?
Mõnusat groove’i ja seda, et meil on teie väga toredal festivalil lõbus. Loodame, et ka ilmaolud on soodsad.










