Neljapäev, märts 28 2024

Üldiselt jaotatakse võimendid kahte kategooriasse – harjutus- ja esinemisvõimendid. Mis vahe neil on? Erinevus kajastub suuruses, võimsuses ja hinnas. Põhiliseks faktoriks, mis tingib võimendi kõrge hinna on võimsus. Võimsust on keeruline ehitada ja mahutada. Teised omadused sedavõrd suurt rolli ei mängi. Kodus harjutamiseks ja sõpradega jämmimiseks piisab 15-20 vatisest võimsusest, soolokitarri harjutamiseks ka 10-st vatist. Muid lisasid, eelkõige efekte, on tootjal lihtsam lisada. Tähelepanu tuleks pöörata põhiliste lisade olemasolule, nagu kõrvaklappide väljund, kajaefekt, ekvalaiser (EQ) ja gain (helitugevuse võimsus).

Esinemisvõimedi on seega suurem, võimsam ja kallim. Suuremas kohas esinemiseks ja ruumi võimendamiseks ilma selleta läbi ei saa. Rohkem võimsust ei tähenda lihtsalt valjemat võimendit. Suurendatud võimsus annab valjemate helitugevuste juures tulemuseks ka puhtama ja selgema signaali. Kui kaks eri võimsusega võimendit mängivad sama helitugevusega, tekitab võimsam võimendi puhtamat kõla. Esinemisvõimendid algavad kuskil 5o vatist, sellest piisab, et bändiga mõnes keskmise suurusega ruumis kontsert anda. Suuremates kohtades ja heavy metalit mängides tuleks vaadata 100 vatist võimendit.

Previous

Tabulatuuride lugemine

Next

Grupitunnid vs eratunnid kitarrihariduses

10 comments

  1. kellele sobiks harjutamiseks lampvõimendi ja kellele transistorvõimendi ja mis on nende erinevused?

  2. Lampvõimendi sobib kõigile, kel on palju pappi ja hea füüsiline vorm 🙂 Lisaks buss, transamees ja koht, kus naabreid pole. Combod kaaluvad al 25 kg, head+cab kordades rohkem. Transistor siis ülejäänud 90% kitarristidest.

    Veel tasub kaaluda ka läbi arvuti mängimist, sest kui klappidesse mängida, polegi kasti vaja.

  3. muusikariistade poes oli 15w lampvoim umbes 4000, milleks siis see on moeldud

  4. Kui 4000.- eest tõesti lampvõimu saaks, võtaks kohe kümme 🙂 Äkki oli ikka üks null rohkem?

  5. Aga ega me ei pea ainult hinnast rääkima: muusikastiil on ju üks põhiline asi, mille järgi võimendeid valitakse. Teatud jazzi, popi ja fusioni stiilides ei kasutatagi lampvõime, vaid hoopis arvutit või muid protsessoreid. Mitte hinna pärast.

    Kuressaare kidralaagris oli sel suvel õpetlik töötuba, kus võrreldi lampvõime transistoritega ja torgati erinevaid levinud elektrikitarri tüüpe erinevate võimendite taha. Leidus kombinatsioone, kus kallis pill ja kallis võimendi ei andnud seda tulemust, mida vaja.

    Muide, lampvõimendi asemel võib tooni soojendamiseks kasutada ka lambiga eelvõimu, mis on väike, kerge ja annab häid tulemusi.

  6. Eks tuleb vahet teha class 5 ja class A vahel. Lampvõimu hind oleneb paljudest asjadest ja kui keegi ütleb, et uue auto saab 79 000.- eest, siis äkki kusagil mingisuguse saabki. Kaarel-Mikk, kes selle võimendite jutu kirjutas, uurib veidi teemat ja kirjutab natuke täpsemalt.

    Muide, mina katsetasin vahepeal ka üht lampvõimu ja tegin sellest ka video:

    http://www.kitarripood.ee/võimendi-laboga-CaimanAD5301

  7. Tegelikult ta vist midagi juba kirjutas ka: http://www.kitarr.eu/lampvoimenditest/
    Aga tõsi ta on, et mina klassikalise kitarrimängijana ei ole siin pädev kommenteerima. Olen aidanud sõpradel lampvõimendeid osta ja endalegi ostnud, aga asi on alati käinud kõrva järgi – kui sound meeldib, siis peab muu ka meeldima. Hind ei meeldi nagunii, see on selge, nii et selle järgi ei vaata 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Check Also