Ansamblid Cosmic Cowboyz, HVNTA, Ines, Smilers, Pedigree, Pink Bullets.
Martin Jürman on startinud värske bändiga. Cosmic Cowboyz on 2025. aasta kevadel loodud uus Eesti/Soome bänd, mille muusikat iseloomustab elukogemus ning kompromissitu suhtumine. Nende esimene singel “Kino” nägi ilmavalgust 5. juunil ja juba järgmise nädala algul avaldab bänd järgmise loo ja video “Kõik Me Hinged”. Bändi kogenud muusikud lubavad muusikat, mis on aus ja autentne, jättes trendid tagaplaanile.
Andeka muusikuna oled figureerinud Eesti muusika skeenel juba üpris kaua. Kuidas kulges Sinu kitarristiks kujunemise tee? Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? ( Mis juhtumised, seigad lapsepõlves või noorpõlves said määravaks või kes olid eeskujuks?)
Kumb oli enne kas kitarr või hokikepp? Esimene muusikaline katsetus toimus tagasihoidlikus koosluses koos tolleaegse naabripoisiga kui hokikeppidega Alo Mattiiseni loomingut jäljendasime. Veel meenub, et jõulude ajal lõhkusin isa kitarri keele. Poolteist kuud hiljem, täpselt üks päev enne oma sünnipäeva, kas siis kahetsusest või süütundest ikka selle lõhutud kitarrikeele pärast, hakkasin rohkem huvituma muusikast ning sealt edasi on juba ajalugu …
Kui nimetada paari suuremat mõjutajat sellel teel, siis need on Black Sabbath ja Led Zeppelin, kuid see oli tol ajal 30 aastat tagasi. Root rocki, palju metalit ja palju blues muusikat. Head muusikat on palju ja sildistada stiilidesse on suhteliselt tobe.
Sul on seljataga aukartustäratav muusikaline teekond koos Smilersi, Pedigree ja Inesega. Mille toredaga oled viimastel aastatel tegelenud?
Eks kõik muutub aja jooksul ning ei muutu ka. Hing jääb samaks. Ehk siis võib öelda, et formulatsioon muutub, mõnikord ka mitte.
Viimastel aastatel on samaaegselt käsil olnud palju erinevaid tegemisi.
Nimetades mõningaid neist, siis ansambel Jälg – “Naaber”, Mait Seger, TLN CHS, Pink Bullets, Harlots and Daggers. Kõik toimisid hästi ning olid huvitavad, kuid vahele tuli elu oma asjadega. Nüüdseks on Harlots & Daggeres saanud jätku –Cosmic Cowboyz,mis sai alguse mu ammusest soovist teha eestikeelne sooloplaat. Et seda minu laiskuse astme (J) juures natuke kiirendada, oli minu kauaaegne sõber, Freddy Tomingas, nõus üle võtma minu mitte-nii-super-vokaalse osa. Trummidega oli lihtne – Jari Backlund, kellega mängisime koos ka Funky Band´is. Groove´i mõttes super sync. Ega maagiaks midagi eriliselt rohkem ei olnudki vaja. NALI 🙂 Jari ja Freddy kohtusid esimest korda fotosessioonil, mis toimus pärast seda, kui kui lugu oli täiesti valmis.
Muudest tegemistest – HUNTA, kellega on valmimas uus kauamängiv. Teine singel peaks lähipäevil valmima, reliisitud ja nii see kõik läheb…. Siis toimetan ühe oma enda instrumentaal plaadiga, mis on pigem elu või filmi(de) soundtrack PRIRYAT 2001. Lisaks sellele toimetan oma eriti vanade demode koguga, mis võib olla varsti on näha/kuulda ka teistele. Mul endal on seda professionaalses mõttes väga huvitav kuulata.
Kõike lühidalt kokku võttes – making music, produtseerin ning miksin erinevaid asju. Paar asja on veel, millest hetkel lähemalt on vara rääkida, kuid soovitan kuulata raadiot ja vaadata TV-d. Nagu öeldakse – püsige lainel:)
Pole midagi teha, oma elu on vaja samuti elada ja muude tähtsate/oluliste asjadega paralleelselt toimetada. Kuna ma kogu aeg genereerin midagi, siis palju aega läheb sellele. Kodune elu, armastus ja magamine vajavad samuti aega ning hoolimist… Kuidagi tuleb oma elu balansseerida. Tähtsaid ning olulisi asju, millega toimetada on palju ja eks laveerida läbi selle, et kõik need oleksid õnnelikult kaetud ja ka ise elus. Eks see on samuti omaette oskus:)
Kuidas kujunesid välja Sinu loomingulised oskused ja kus kuidas kitarri õppisid? Kuidas sinust sai selline muusik, et sa valisid just elektrikitarri? Kuidas said aru, et just see on see sinu pill?
See algas kõik sellest, et mu isa oli ja on siiani melomaan. Olen üles kasvanud hea musa sees ja keskel. Üks päev enne kui sain 11 aastaseks, alustasin. Blues ja Black Sabbath. Nii kui sain selgeks mõned duurid, siis see alguse sai – esimesest kitarrist. Ehitasin ise ühe akustilisest kitarrist ja telecasteri helipeadest jms ja kohe oli vaja ka hakata esimest lugu kirjutama. Eks palju koolitunde jäi kindlasti vahele, just nimelt tänu sellele, et kitarri harjutada:)
Kes sind õpetas kitarri mängima?
Plaadid, tohutult plaate, ikka seepärast, et isa oli/on melomaan. Tuli kuulata palju, mis meeldis – ehk umbes kümneid tuhandeid plaate. Sel ajal internetti veel polnud.
Õppimine. Raamatukogu ja noodid – õppisin ise Guitar Magazines. Kel tahet õppida, see õpib, ega keegi ju ei keela:) Soovitan igaühel ise õppida, läbi erinevate kogemuste (trial and error) teadmisi omandada. See on midagi, mida osta ei saa ning samuti ei saa keegi neid võtta.
Isalt sain tape deck´id, mida sai ühendada multi-track´imiseks. Peakski selle arhiivi üles otsima. Õnneks peaks kõik suures osas olema alles, mis sai lindistatud.
Sealt edasi läksin juba stuudiosse (u aastal 2001), kus tulid juba teised kogemused. Tinutuskolb ja multipinnid ja tolmuimeja:)
Mulle ja küllap väga paljudele kuulajatele meenuvad sinu ägedad soolod Smilersi perioodist. Kui kaua Sa seal olid?
Üks kuu jäi puudu kümnest aastast.
Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millised on publiku ja kuulaja reaktsioonid teie muusikale?
Ütleksin, et publikuks on kõik kuulajad, st publik ei ole saalis ja kuulaja kõrv vastu raadiot. Hea meel, kui on kuulajaid, kes kuulavad ning nägijaid, kes näevad.
Keda Sina kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
Hea küsimus. Pean ausalt tunnistama, et pole viimasel kümnel aastal (?) aktiivselt Eesti muusikamaastikku jälginud. Mul on vedanud, et olen isiklikult tundnud ning tunnen neid, keda austan. Ega minu kiitmine kedagi paremaks ei tee. Sa oled täpselt nii hea, kui sa sellel hetkel oled.
Teadagi, pole diplom (eriti kitarristide jaoks), esmajärjekorras oluline. Ega diplom ei tee veel profiks. Mis peale paberi eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?
Eristab kõik muu kui paber. Tänasel AI ja TikToki ajastul keegi vist enam paberit ei kasutagi (rääkimata noodivihikust). Ise ma toimetan palju asju analoogist, nö käsitsi kirjutades. Tõsisemalt vastates, siis eelkõige muusika armastus ja muusikale pühendumus. Arusaam ja leppimine, et „see, mis annad, vastu saad“, alati ei kehti (aktiva ei võrdu passiva). On muusikuid, kelle lahkumine on tugevalt liigutanud ning jätnud täitmatu tühjuse (n-ö profimuusikud, kuigi mulle see sõna ei meeldi) ning siis alles on kõik ülejäänud.
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?
Huvitav küsimus. Vabatahtlikult või omaalgatuslikult satun suhteliselt harva avalike ürituste publikusse. Vaba õhtu veedan vabalt.
Soovita pala, plaate või kontserte, mis Sinu arvates parimaid ja stiilsemaid kuulamiselamusi.
Raske küsimus. Head musa on nii palju, et ei suuda seda kõike hoomata ja ma ei mõtle iganädalasi Spotify toppe. Tegeledes ise mitme erineva projektiga paralleelselt, siis üha kriitilisemalt valin ja otsustan, millele ma päriselt oma aega kulutan. Kui lugeja ootab soovitust, siis väikese eneseirooniaga soovitaksin The Sea Of Emotion (Joe Satriani & Steve Vai), äärmiselt eneseirooniline, kuid seda peaks ikka kindlasti videoga koos vaatama. Ning alati on omal kohal Spinal Tap.
Mis on Sinu enda sulest ilmunud palad/plaadid/videod, mida rõõmuga esitleksid?
Esitlen kõike rõõmuga. Aastatega on kogunenud väga palju materjali, mis erinevatel põhjustel on jäänud avaldamata ning igapäevaselt saab see hulk ka täiendust. Eelkõige on need kohustused iseenda ees ning hea meel kui samm-sammult saab need kohustused ka täidetud. Hetkel täpsemalt midagi välja ei tooks ning esile ei tõstaks. Eks igas perekonnas on oma lemmiklaps, kuid kes seda ikka avalikult nimetada tahab (julgeb).
Siit siis linke kah:
Cosmic Cowboyz – Kino
HVNTA – mees
Serviti – Serviti
Harlots and Daggers
Smilers
Pedigree – Transform
TLN CHS
Pink Bullets
Beebilõust & Lihaloff – El Mati
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?
Kas siin peaks mõtlema kõigile nendele tegevustele ning bürokraatlikele nõuetele, kus tuleb suhelda kooslustega, mille nimes on „amet“, „liit“, „ühing“ ning inimestega, kelle ametinimetuses on „nõunik“, „spetsialist“, „projektijuht“? Kas ametnik läheb pärast tööpäeva lõppu Estoniasse ERSO koosseisus oboed mängima? Vast mitte. Samas eeldatakse, et tegevmuusikud ragistavad ennast mänglevalt ja kergel sammul läbi erinevatest n-ö korraldust puudutavatest aspektidest. Tihti me ei tea seda, mida me ei tea ning ütlen ausalt – ei peagi teadma. Kogu süsteem võiks töötada nagu Šveitsi kell – igal hammasrattal on süsteemis oma koht ja oma ülesanne. Kui kõik täidavad oma ülesannet, siis masinavärk töötab, kuna kõik teevad südamega seda, milles nad on head. Kahjuks on naiivne loota, et üks hammasratas suudab kogu masinavärgi käima lükata ning töös hoida. Pigem on tunne, et parem oleks kui need hammasrattad ei segaks ning laseks suurtel rahulikult paigal seista.
