Räägime pidevalt kitarridest, aga üsna vähe muusikast. Kitarrid on hea turvaline teema, sest kitarre saab mõõta sentimeetrite, kilode ja kroonidega. Muusikast rääkides on vererõhu tõus paljude puhul üsna kindel, sest need, kes rõõmsalt väidavad, et kuulavad “seinast seina” muusikat, on oma seinad tavaliselt päris lähestikku sättinud 🙂 See, mis on seina taga, ei olegi nende jaoks muusika. Muusikaakadeemias on ju professoridki öelnud kuldsed sõnad: “On olemas muusika ja on olemas müra. Räägime ühest asjast korraga.” Kommentaariks siis, et müra on näiteks jazz ja rahvamusa. Rock, metal jm vist isegi ei käiks sinna müra alla, ma kardan.
Siit saaks juba ühe põneva ja tulise diskussiooni käima, aga tegelikult oli mul mõttes lihtsalt jagada seda kitarridega seotud musa, mida hiljuti kuulanud olen või siis praegu kuulan. Minu jaoks ei liigitu muusika kitarridega ja ilma kitarrideta muusikaks, aga praegu räägime siis sellest muusikast, kus kitarre kasvõi natukene kasutatakse. Lappasin nüüd oma autos vedeleva plaadikoti läbi ja leidsin sealt järgmised plaadid:
Unleashed’ilt on 3 plaati – “Hammer battalion” (selle kavaga käisid ka sügisel ju Tallinnas), “Midvinter blut” ja “Where no life dwells” (see on nende esimene plaat ja fännide seas hinnatud. Üht lugu sellelt plaadilt näed siit). Sound on sellel plaadil vana, aga möllab küll. Kidrade mõttes on nende uuemad plaadid huvitavamad – soolod ja kaasaegsem sound. Aga mis on selle bändi puhul põhiline, on ikka vokaal – ilma liialdamata growlingu liivakasti üks omapärasemaid.
George Bensoni “Irreplaceable“. Sellelt plaadilt ei leiagi head linki, aga siin üks vanem asi temalt – Give me the night. Bensoniga on ka nii, et algul kuulasin tema kidramängu, nüüd juba ammu laulu.
Raul Midon. “State of Mind“. Juba vana plaat ja enam tihti ei kuula, aga pidin selle loo hiljuti enam-vähem selgeks saada, et Sadhu jämmil Mikuga ette kanda. Mikk laulis lihtsalt nii ilusti, et ma pidin selle selgeks saama. Siin ongi nimilugu. Siin jälle nii, et kidra on olulisel kohal, aga ilma vokaalita poleks sellel mingit mõtet. Soolo on ka vinge.
Guano Apes. “The Lost Tapes“. Jälle üks vana asi, aga mõned asjad ikka meeldivad. Näiteks “Come and feel” Kitarr täitsa olemas siin.
Them Crooked Vultures. “Them Crooked Vultures“. Näed, midagi uuemat ka vahelduseks. See on selline all-stars bänd, kus Nirvana ja Foo Fightersi Dave Grohl, Queens of the Stone Age’i Josh Homme ja Led Zeppelini bassimees John Paul Jones koos mängivad ja lugusid kirjutavad. Soundi mõttes huvitav ja mulle tundub, et siin on vist pooled lood ilma tiksuta salvestatud, väga live fiiling ja keegi ei häbene vanakooli rifimusa ette võtta. Elephants live.
No veel ma leidsin autost Offspringi “Smashi” ja “Ixnay”, Obituary “Darkest Day” (just täna kuulasin, jube huvitav vokaal!), peotäie Metallica plaate (laupäeval ju kontserdile, vaja üle kuulata, ma pole neid kunagi eriti fännanud:) ), Meshuggah, Motörheadi, Breaking Benjamini, Nirvana, Pantera, H.I.M-i, Seetheri… Ongi kogu karp.
Ahjaa – veel on seal taga kindalaeka põhjas kilest välja võtmata “30 aastat eesti kitarrimuusikat” 🙂 Ja laps tahab kuulata kõige rohkem Resolverit – tema jaoks on see ka ikka olemas.
Millist kitarrimuusikat kuulad sina?