Elektrikitarr ja võimendisimulaatorid


Kitarrivõimendi rakendused nagu muusika loomise vahendid üldse hakkasid iPhone’i ning hiljem iPadi jaoks tekkima suhteliselt varakult. Määravaks teguriks oli Apple’i poolt programmeerijatele kaasa antud võimalus digitaalset heli lihtsamalt manipuleerida. Audioliidestele pääses ligi otsemat teed pidi ja nii sai pakkuda lühemat viivitust. Viivitus ehk latents on aga selliste rakenduste puhul ellujäämise küsimus, keegi ei taha ju kuulda noote pool sekundit peale mängimist. Androidi operatsioonisüsteemi loojad ei ole seda oluliseks pidanud ja eelistavad enamikku nutitelefoni kasutajatest neist võimalustest eemal hoida.

Praeguseks on erinevaid võimendisimulaatoreid AppStore’is juba vist kahekohaline arv, seetõttu olin sunnitud tegema valiku neist, mis üldiselt tuntumad. Audiovõrdluseks üritasin leida kõigis rakendustes sarnased mudelid ja kasutada samu heliseadeid.

Tekst ja fotod: Riho Kurg

Amplitube

Amplitube’i arendajat IK Multimediat võib julgelt nimetada digitaalse helitöötluse veteraniks. Kitarrivõimendite analüüs ning tarkvaras realiseerimine on neile juba aastaid tööd ja leiba andnud, seega oli peamine ülesanne vaid juba loodud võimendimudelid uude kesta paigutada. iPadi rakendus on ka väliselt arvutiversiooniga sarnane, peamised erisused on seotud mikrofonide paigutusvõimaluste ja salvestustehniliste nüanssidega. Lisaks saab hankida ka mitmerealise salvestuse, mis peaks kasutust oluliselt avardama. Ebamugavused on pigem üllatavatel kohtadel, näiteks ei saa metronoomi kiirust seada alla 60 bpm ja salvestamisel osutus piiravaks digitaalse liidese mittetoetamine. Fenderi-fännidele on suureks plussiks legendilooja enda poolt autentsetena heaks kiidetud mudelid ‘59 Bassman ja ‘65 Deluxe Reverb.

 

Ampkit+

Ampkiti looja Agile Partners on enda tarkvara puhul kasutanud ära Peavey kogemusi Revalveri tegemisel ning vähemalt väidetavalt üritanud modelleerida mitte väljundit, vaid võimendi komponente. Kas see just täpselt nii on, aga igal juhul kõlab tulemus üsna realistlikult. Valikus on klassikalised Fenderi, Marshalli ja Voxi jäljendused, mis litsentsireeglite järgimiseks on peidetud üldiste pseudonüümide taha. Seevastu on laias ulatuses ette võetud Peavey võimendipark ning koostööd on tehtud paari boutique’i klassi valmistajaga. Teistest rohkem on vaeva nähtud ka erinevate kõlarikastide ja mikrofonide simuleerimisega. Kõige käegakatsutavam eelis on aga salvestuse osas – nimelt salvestab Ampkit nii “kuiva” kui ka “märja” ehk töötlemata ja töödeldud signaali eraldi ning see annab võimaluse kord mängitud partiid mitme erineva võimendiga proovida. Loomulikult töötab ka audio kopeerimine erinevate iPadi rakenduste vahel.

Teistest kõrgemal tasemel on interneti võimaluste kasutamine – oma seadeid võib sõbraga jagada nii meili kui ka eraldi veebisaidi vahendusel, valmis salvestusi saab laadida otse Soundcloudi keskkonda.

Jamup Pro

Jamup on võrreldes eelmistega oluliselt noorem ning samas ambitsioonikam. Kui tootjat uskuda, on nad välja töötanud omaenda algoritmid, mis aitavad eriti autentselt kõlavaid helisid taasluua. Võimalik, aga vähemalt esimeste versioonide puhul tuleb tõdeda, et arenguruumi on. Sellest hoolimata on uuel tulijal mitmed lahedad lisavõimalused, nagu ülesalvestusega looper. Samuti on kasutajaliidese loomisel lähenetud mitte võimendi, vaid pihuarvuti poolelt – ei mingeid mikrofone ega kõlarivalikuid, võimendipedaalid ritta ja tuld! Alguses võõrastav, aga teisalt jälle kiire, lihtne ja mugav.

 

iShred Live

Olin üsna kahtleval seisukohal, kas iShredi üldse käsitleda, kuna selle puhul ei ole minu arvates püütudki midagi simuleerida, vaid tegijatel on mingi enda nägemus, kuidas tuleks kitarri võimendada. Sellel on clean– ja overdrive-kanalid ning lisaks saab osta terve rea pedaale. Viimased aga kõlavad nii, nagu oleks nende programmeerijale soovitud efekte kirjeldanud keegi, kelle tuttav olevat neid kusagil kuulnud. Ent kingitud hobuse suhu ei vaadata ja tasuta toote kallal ei viriseta. Samas kulutab aga iShred kõige vähem nii protsessorit kui ka mälumahtu ning oskab taustamuusikat otse iPodi nimekirjast mängida.

Kokkuvõtteks

Kõige paremat helikvaliteeti ja mõistlikku funktsionaalsust pakuvad Amplitube ja Ampkit, nende omavahelised eelistused tuleb teha sõltuvalt välimusest või sellest, kas rõhk on lugude õppimisel, kaasajämmimisel ja salvestamisel. Siinkirjutaja silmadele ja eelkõige kõrvadele meeldib viimane rohkem. Igaks juhuks hoian silma peal ka Jamupil, mugava kasutajaliidese juures peavad nad helipoolega veel vaeva nägema, et vanade tegijate hulgas pinnale jääda. Kahjuks ei saanud võrrelda digivõimendite pioneeri Line6 toodet, sest see nõuab nende endi ühendusliidest.

Lisatud helinäidiste salvestamisel kasutasin Peavey Ampkit Linki ehk kogu signaalitöötlus on tehtud audiosisendi kaudu iPadi poolel. Mis vahet on erinevatel ühendusviisidel, sellest tuleb juttu edaspidi.

Artikkel ilmus ajakirja kevadnumbris 2012

Helinäited:

Amplitube clean:
Ampkit clean 2
Jamup clean
iShred clean
Garage Band clean

Previous Kuidas teha fingerstyle’i seadeid oma lemmiklugudele?
Next Henno Kelp hakkab Kitarrikoolis bassi õpetama

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.