Ain Agan — Augustibluus ja B.B.100
B.B. Kingi muusika on blues’i üks alustalasid. Mis on sind isiklikult tema muusika juures kõige enam kõnetanud — kas kitarrisaund, fraseerimine, tunnetus või hoopis midagi muud?
Ain Agan: B.B.King on väidetavalt mõjutanud paljusid maailma tippmuusikuid.
Enim on mind puudutanud ja ehk ka mõjutanud tema ainulaadne fraseerimine, kus ei ole kunagi olnud oluliseks nootide rohkus, vaid tema väga sensitiivne ”jutustamine” läbi oma instrumendi. Kindlasti on ka tema sound unikaalne.
Kui Sa mõtled oma senise muusikutee peale – milline roll on blues’il ja sellistel ikoonidel nagu B.B. King sinu enda muusikalises kujunemises olnud?
Bluesist ei saa üle ega ümber ükski improvisatsioonilist kitarrimuusikat mängiv muusik, nii ka mina. Ma ei ole otseselt B.B.Kingi kitarrimängu transkribeerinud, aga piisavalt kuulates võib jääda midagi ka külge, kui seda soovid ja proovid.
Augustibluusil esitate spetsiaalselt B.B. Kingi loomingule pühendatud kava. Millises koosseisus te esinete? Kui palju lubate endale loomingulist vabadust tema lugude tõlgendamisel?
Kontserdikava ja koosseisu on kokku pannud Raul Ukareda, kes kaasas ka mind.
Otseselt arranžeeringuid ei ole selleks kontserdiks valmistatud. Kindlasti püüame jääda tema muusikat esitades võimalikult stiilipuhtaks.
Bluusikuningale pühendatud suurprojektis astub Augustibluusi lavale muljetavaldav koosseis kodu- ja välismaistest solistidest ning tippinstrumentalistidest. Bänd: Michael Miley – trummid, Argo Toomel – bass, Ülo Krigul – klahvpillid ja seaded, Raul Ukareda – kitarr, Ain Agan – kitarr, Jaak Oserov – trompet, Margus Männa – saksofon, Andres Kontus – tromboon ning terve rida kodu- ja välismaiseid soliste, teiste hulgas Dave Benton, Emil Rutiku, Mikk Dede, Teele Viira jpt.
Milliseid lugusid B.B. Kingi repertuaarist oled alati tahtnud laval mängida ja miks just neid?
B.B.Kingi poolt esitatud lugudest on muusikutel oma lemmikud aegade jooksul välja kujunenud ja neid siis ka tihedamini esitatakse.
Mind on kõnetanud rohkem ehk need lood: „The Thrill Is Gone“, „Rock Me Baby“, „Everyday I Have The Blues“.
Blues’i ja jazz’i juures räägitakse sageli „maitsest“ — mida see Sinu jaoks tähendab, kui juttu tuleb kitarrimängust?
Arvan, et ”maitse” on iga muusiku isiklik kriteerium ja arusaam – mida ja kuidas mängida.
Millised on olnud sulle isiklikult kõige inspireerivamad kitarristid (ka väljaspool blues’i)? Kas sa nende mõjutusi oma mängus ka teadlikult kasutad?
Kui kuulad palju muusikat, mõjutab see sind kindlasti. Nii ka mind. Läbi aastate on minu jaoks olnud erinevaid etappe. Lemmikud on mul Allan Holdsworth, Pat Metheny, John Scofield, Bill Frisell, Jeff Beck, Jim Hall.
Eesti kuulaja jaoks võib B.B. King olla rohkem nimi kui kogemus. Mis on see üks asi, mida sooviksid publikule tema muusika kaudu edasi anda?
Usun, et me kõik seal kontserdilaval püüame tema muusikat niivõrd hästi interpreteerida kui võimalik.
Kui mõtled tagasi enda muusikalisele maitsele ja arengule – kas on midagi, mida sa ise 20 või rohkemgi aastat tagasi kitarristina veel ei mõistnud, aga nüüd oskad hinnata hoopis teistmoodi?
Less is More
