Rokk: Medikas ja kvint


Seekordses loos jätkame eelmises ajakirjanumbris alustatut: noore, andeka ja tubli rütmikitarristi koolitamist. Erilist tähelepanu pöörame parema käega summutamisele ja medikatehnika arendamisele.

Vahur Vessart, foto: KrisMoor

Tekst: Vahur Vessart
Foto: Kris Moor

Võtame käsile akordijärgnevuse A5/G5 ja loome arpedžosid kasutades nende kahe lihtsa akordi peal erinevaid rütmikitarri partiisid. Minu kogemus näitab, et täpselt ja puhtalt mängides see nii lihtne polegi. Mängime medikaga kõik noodid alla, nii kõlavad need ühtlaselt ja rokipäraselt.
Õpime kõik neli arpedžot ära (harjutused 1−4) ning harjutame aeglaselt metronoomiga. Alustame nagu ikka väga aeglaselt. Paneme metronoomi kiiruseks 60 lööki minutis ja kiiremaks läheme alles siis, kui juba väga kergelt ja vabalt suudame mängida. See protsess võib muide nädalaid aega võtta. Kui hakkab juba välja tulema, mängime koos taustaga, mille tempo on 130 lööki minutis.

Esialgu ei maksa drive’i kasutada, siis on kõla puhtam ja vead paremini kuulda. Alati on abi ka salvestamisest, nii on võimalik ennast kõrvalt kuulata. Kui olete salvestusega rahul, liigume edasi ja lülitame drive’i sisse. Kui me nüüd samu arpedžosid mängime, kõlab lugu nagu halb punk. Appi tuleb võtta parema käega summutamine, see aitab. Selleks toetame parema käe peopesa serva keeltele paralleelselt sillaga nii, et keeled kõlaks pisut summutatult. Keeli peaks puudutama võimalikult sadulate lähedal. Soovitav on kasutada kitarril sillapoolset helipead, et madalad keeled selgelt ja puhtalt kõlaks. Niiviisi saavutame rokk-kitarrile iseloomuliku summutatud (muted) kõla. Kui nüüd lasta õigel hetkel keeltel jälle kõlada, siis saame luua ägedaid rütmikitarri partiisid (summutatud noodid on märgitud ristiga). Harjutus 5 kõlab kahtlaselt sarnaselt ühe ilmakuulsa loo salmis peremehetseva kitarrikäiguga (lugu räägib suitsust vee kohal). Harjutus 6 on samuti väga levinud kitarririff, millest on miljon variatsiooni. Loodan, et leiutate ise veel mõne juurde.

Tausta A5/G5 võite kasutada ka jämmimiseks. Am pentatooniline skaala (A,C,D,E,G) ja A-bluusiskaala (A,C,D,D#,E,G) toimivad suurepäraselt. Loomulikult ka akordide arpedžod. Ja kellel on juba teadmisi laadidest, siis ka vastavalt A-bluusiskaala (A,B,C#,D,E,F#,G) ja G-lüüdia (G,A,B,C#,D,E;F#) laad.

Keeled pooleks!

Vaata harjutuste noote ajakirja sügisnumbrist (Kitarr 8/2013)

Helinäited:

Harjutus 1

Harjutus 2

Harjutus 3

Harjutus 4

Harjutus 5

Harjutus 6

Taust

Previous Džässimprovisatsioon ja harmoonia. IV osa. Milleks kõik need laadid?
Next Kristjan Kapp: meistriks saamiseni läheb veel aega

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.