Mis on truss rod ja kuidas seda reguleerida
Vahel mõnes e-poes või päris poes kitarri tutvustust lugedes näed, et kirjas on ka sõnapaar “truss rod” või sagedamini “two-way truss rod” või ka “dual action truss rod”. Eesti keeles ma ei teagi head sõna, aga “truss” on sisuliselt ju tugi või toestus ja “rod” on varras või post. Juttu ongi akustilise ja elektrikitarri kaela …
Kui kõrgel peavad olema kitarri keeled?
Kindlasti oled elus näinud kitarre, mille keeled on astmelauast nii kaugel, et mitte keegi neid alla vajutada ei jõua ja võibolla ka selliseid, mille keeled on nii madalal, et ainult plärisevad. Kui see on juhuslikult su enda kitarr, siis tahad ehk teada, mida peale hakata ja kui kõrgel peaksid keeled üldse olema. Keelte kõrgus oleneb …
Kitarrinoodid ja tabulatuurid – kumba eelistada?
Noodikiri on üsna vana – 9. sajandist alates kasutati seda vokaalmuusika jaoks, aga see erineb kaasaegsest noodikirjast üsna palju. Noodikiri on selline kokkuleppeline süsteem,et kui me ei tea, mida keegi kokku leppis, ei saa me sellest aru. Näiteks ei tea, mida tähendab viiuli- (bassi-, tenori-, aldi-) võti ja ei saagi mängida. Tabulatuur on ka tegelikult …
Tempo määramine ja tempo hoidmine – paar lahedat vidinat
Suur osa kitarril mängitavast muusikast eeldab väga täpset tempot. Inimene on üsna rütmiline elukas – süda tuksub ja sõrmed trummeldavad vastu lauda. Pikalt jalutades või joostes tunned, kuidas lähed “rütmi sisse”. Muusikas juhtub sama. Täpsus, mida rütmimuusikas vajad, on üsna masinlik – ütleme, et loo tempo on 120 bpm (s.t. 120 lööki minutis). Tempo kõikumist …
Kitarrid ja külm ilm
Kitarri kõlakaas tehakse kas kuusest või seedrist. Need on kõige levinumad materjalid. Neist viimane on kuusest veidi tundlikum igasuguste temperatuuri- ja õhuniiskuse kõikumiste suhtes. Lõhkusin oma esimese Hispaaniast toodud meistripilli niimoodi: sõitsin kuhugi kirikusse kontserti andma ja oli 1. dets. Aastat ei mäleta, aga see oli üks esimesi külmi ilmu sel talvel. Pill oli autos …
Milline kitarr on klassikaline kitarr?
Need, kes mängivad klassikalist kitarri, ei usugi vahel, et paljudel inimestel pole aimugi, mida see “klassika” endast kujutab. Olen oma doktoritööga seoses harjutanud küsitluste koostamist ja tegin eelmisel aastal sellise väikese ankeedi, kus küsisin õpilastelt muuhulgas ka seda, millist muusikat oleks ilma kitarrita raske ette kujutada. Andsin palju variante ka. Selge see, et rock võitis! …
Kuidas ja miks kitarril keeli vahetada
Enamasti tuleb keeltevahetus päevakorda, kui mõni keel katki on läinud. Kas siis mängides või mõnele üllatusena ka kohvris/kotis seistes. Kes aga hoolivad ka toonist ja häälestatavusest, vahetavad keeli muidugi varem. Minu kogemus näitab, et nailonkeeled kannatavad 100 tundi mängu. Mõnikord ka palju vähem. Satub ka praaki sekka, siis ei kesta tundigi. Metallkeeled peavad natuke kauem …
Kitarriõpiku valimisest I
Üks hea võimalus oma pillimänguoskusi täiendada on õppida kitarriõpiku abil. Õpikuid on aga palju (eestikeelseid kümmekond, aga inglis- ja venekeelseid muidugi sadu) ja palju on neid juba meie poodideski. Kuidas valida õiget ja kui palju õpikuid peaks ühel inimesel üldse olema? Õpikud võib jagada kolme kategooriasse – 1) algajate õpikud, 2) kindlale stiilile pühendatud õpikud, …
Kitarrimängu salvestamine – miks ja kuidas?
Oma mängu salvestamine on mitmes mõttes üsna kasulik tegevus. Esiteks tekib salvestades alati väike “esinemispinge” ja kuna oled sunnitud oma loo algusest lõpuni läbi mängima, saadki teada, kus vead sisse tulevad. Teine pluss tuleb siis, kui hakkad salvestust kuulama 🙂 See, mis endale pilli tagant tundub, ei ole kaugeltki see, mis tegelikult kõlab, nii et …
Kitarrikooli kursustel käinud inimesed teevad bändi!
Kitarrikooli kursused nii netis kui gruppides on viimaste aastate jooksul juba mitmeid bände tekitanud ja ilmselt kõikidest ma ei teagi, aga siin üks värskem koosseis, kus minagi hea meelega kaasa mängin ja lugusid teen – The Resolver. Martin Saar tegi ühele selle bändi esimestest lugudest ka video:
Kui kaua tuleb pillimängu harjutada?
Üks Saksamaal valminud uurimus vaatles professionaalseid viiulimängijaid ja leidis, et nad kõik olid enne 21-st eluaastat 10 000 tundi pilli harjutanud. Kui arvestame, et viiulimängu alustatakse enamasti 6-aastaselt, siis teeb see aasta kohta keskmiselt 666 tundi. Ümardatult võib öelda, et need inimesed on pilli harjutanud keskmiselt 2 tundi päevas 15 aasta jooksul. Kui aga arvestada …
Kui halvad on kõige halvemad kitarrid?
Tänapäevani tuleb kitarritundidesse inimesi nende veneaegsete 16-rublaste kitarridega, mis heal juhul on täiesti häälestatavad ja mis siin kritiseerida – paljud (sealhulgas minagi) olen just sellise pilliga alustanud. Ometi ootan ma aega, kui need kitarrid on lõplikult kadunud. Kuid viimasel ajal on nende asemele kippumas kõiksugu Williamsid, Staggid, MSA-d ja muud naljakad nimed. Nimed nimedeks – …
Kitarri harjutamisest I
Muusikakoolides on tavaline sõpradelt või õpilastelt küsida: “Noh, kui palju sa päevas harjutad?” Vastuseks on siis tundide arv, mis kõigub 0-st 8-ni ja mõni hull harjutab rohkemgi. Kuid väga harva, kui keegi küsib, et kuidas sa harjutad? Sellele vastamisega jäävad paljud hätta. Mis on harjutamine? Tegelikult seisneb harjutamine suuresti kordamises. Korrates muutuvad liigutused automaatseks. Sama …
Akordid, duurid ja “tuurid” kitarril
Aeg-ajalt on kuulda, kuidas keegi räägib kellestki, kes oskab kitarril “duure” mängida või mõni mees oskab isegi “tuure” 🙂 See, kes kitarrimängust suurt ei tea, noogutab ja arvab, et täitsa lahe. Mis need duurid siis on? Kui mingi pill mängib üht nooti korraga, siis see on meloodia. Kui aga kõlab juba vähemalt kolm nooti korraga, …