Slavka Kobrin − kitarriga emigrant


„Ma olen 10 päeva jooksul saanud ainult kaks tundi magada,” teatab sonimütsi noka alt ümbritsevat maailma piiluv väheldast kasvu eatu mees, kelles mõningase otste kokkuviimise järel võib tõepoolest ära tunda rohkem kui 20 aastat tagasi Eesti NSV kitarristide eliiti kuulunud Slavka Kobrini. Slavka võtab hambust lahutamatuks kaaslaseks oleva e-sigareti ja jätkab: „Käin saunas, söön palju pelmeene ja ei tea, mida teha. Millest te rääkida tahate, milline see artikkel olema peab?”

Tekst: Andri Riid
Fotod: Kris Moor

Alustaks sellest, millised bändid või muusikud on sind elu jooksul kõige rohkem mõjutanud.

Minu suurimad mõjutajad muusikas on Creedence Clearwater Revival ja Steely Dan. Mäletan, et läksin Tšerepovetsis sealsesse teenindusmaja lindistusstuudiosse, et endale ümber kopeerida Steely Dani album „Aja” − see plaat meeldib mulle veel praegugi. (Nõukogude Liidus olid kodanike tarbeks avatud teeninduspunktid, kus sai umbes kolme rubla eest lasta endale kassetile salvestada Lääne artistide plaate, loomulikult kõigile autoriõigustele vilistades. Selliseid punkte oli ka 80ndate Tallinnas – toim.)

Töö vastuvõtja küsib: „Mis me kasseti teisele poole salvestame?” Ütlen: „Ei tea.” Tema vastu: „Kuule, saime just AC/DC uue plaadi (Slavka matkib ansambli nime öeldes teeninduspunkti töötaja hääldust „ei-es-di-es”), veame kihla, et sa pole midagi sellist varem kuulnud.” Ja tõsi, sellest ajast peale kuulub ka AC/DC minu suurte mõjutajate ja lemmikute hulka. Kuigi mulle meeldib igasugune hea muusika, mitte ainult rock’n’roll.

Mida muusikaelu Tšerepovetsis tollal endast kujutas?

Tšerepovetsis mängisin ma koos päris kuulsate inimestega… Sa Ševtšukki tead? Tegelikult ma ei taha Venemaast eriti rääkida. Minu tõeline elu kitarristina algas koos Gunnar Grapsiga.

Mis asjaoludel sinu kohtumine Grapsiga üldse aset leidis?

Kui Graps Tšerepovetsis kontserte andis, oli tal seal üks tüdruk, kes oli juhtumisi mu naise sõbratar. Ühel hetkel kolisid nad seetõttu terve bändiga minu majja. Graps ei teadnud minust midagi, kuid ta nägi majas kitarrivõimendit ja uuris, mille jaoks see, kas olen muusik. Ma ütlesin, et jaa, mängin bluusi. Gunnar nõudis seepeale, et ma talle midagi mängiks. Kui ta oli mu ära kuulanud, ütles äkki: „Kuule, Aivar Oja läheb bändist ära, kas sa ei tahaks tema asemele tulla?” See oli päris suur asi, sest Graps oli toonases mastaabis suur staar, kuid sel hetkel oli ta üpris purjus ja ma ei arvanud, et sest üldse midagi tuleb. Hiljem aga kutsuti mind Eestisse proovimängimisele, kuhu oli kokku toodud palju kitarriste, näiteks paar kutti Riiast. Osutusin võitjaks ja minust saigi soolokitarrist Magnetic Bandis.

See võis tollal olla ehtne unistuste töökoht?

Jaa. Grapsi, kes suhtus minusse alati hästi, austan ma mitte tema trummimänguoskuse või „Lady Bluesi” pärast, vaid selle erilise võime tõttu, mis lubas tal teha publikuga, mida ise tahtis, ja mis lõppkokkuvõttes tegigi tast tollases Nõukogude Liidus superstaari. Muusikuna polnud Graps suurem asi. Mäletan, et meil oli kontsert Moskvas Turistide Majas. Sealsamas esines ka David Tuhmanovi ansambel Moskva, mille trummar pidas vajalikuks tulla pärast esinemist ütlema, et see on täielik jama, mida te teete − mees ei oska ju trumme mängida. Graps viskas ta toast välja. Tol trummimehel võis ju õigus olla, aga kelle järel tüdrukud jooksid? Tema või Grapsi?

Magnetic Band oli Filharmoonia ansambel, kõrgema kategooria artistide kooslus, ja me elasime üsna hästi. Tegime Venemaal paar kontserttuuri, kuid siis ei lasknud KGB meil enam mängida ja tuli hakata uut tööd otsima.

Oli seda lihtne leida?

Kohtasin Kostja-nimelist tüüpi, kes oli ansambli Lainer boss. Lainer mängis popmuusikat ja sellest sai Jaak Joala saatebänd. Minu kitarristikarjäär jätkus seal. Ansamblis olid veel Riho Sibul ja Raul Vaigla. Hakkasime ajaviiteks koos jämmima ning see, mis jämmimise käigus sündis, kõlas hästi.

Ja sellest tuli Ultima Thule?

Ei, kõigepealt oli Kobrin Blues Band. Mina olingi tegelikult see, kes ütles Sibulale, et hakka laulma, sa oled parim! …

Loe edasi ajakirjast Kitarr 5/2012

Vaata ka videokatkendit:

Slavka nooruses:

Ja praegu koos David Rotundo bändiga:

Previous Jimi Hendrix 70 − tribüütkontsert Von Krahlis
Next Talvine randmesurm

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.