Argo Vals „Tsihcier”


Argo Valsi eelmise aasta detsembris ilmunud debüütalbum on suurimaid kingitusi, mille on Eesti melomaanid hiljuti saanud. Selliste suurte sõnadega avan mõtiskluse ja käivitan plaadi avaloo „Hallitussilmad”.

Argo Vals -Tsihcier_esikaas

Tekst: Andres Lõo

Veendumuse nende sõnade õigsuses annab mulle kolmekuuline paus albumi kuulamisel. Kui esmapilgul näis „Tsihcier” ümmardamas mingit täpselt doseeritud melanhooliat kindla peale meeldiva intellektuaalse instrumentaalmuusikana, siis vahepealne vaakum on andnud albumile küpsust ja väärikust juurde. Argo Vals on seda materjali kolme aasta jagu küpsetanud. Nüüd pääses ta ühtekokku ja tuleb, nagu oleks siin alati olnud. Kuigi Eestis räägitakse järjekindlalt teatud noorte meeste bändidest, mis 90ndatest alates on tegutsenud, kui progebändidest, siis Argo Valsi, kelle käekirjast on kuulda džässroki ja proge vundamenti, peaks seostama pigem uue laine postrokiga. Tortoise, Jaga Jazzist, Fripp ja King Crimson – sellest kokteilist timmib Vals, mingis mõttes. Samas ei tea veel, kas julgen Valsi pidada isikupäraseks kitarristiks. Meeldib muidugi, aga nii kaua veel ei tunne, et saaks vajaliku distantsi hinnangu andmiseks. Kas pistaks rinda eksimatute ja unikaalsete Vini Reilly või Johnny Marri või kellegi sellisega…

argo-vals

Kui albumi esimene pool lennutab, sõelub ja freesib tõtleva ning lustliku ja rahutuna, pööran „Hallitussilmadest” tõusnud kõrvulise avasüle tõelise küllastumusega ”Klaabu sukeldub avakosmosesse” hümnilikule küllastamisele, võimsale; siis sealt edasi läheb album emotsionaalse dünaamika poolest ainult põnevamaks. Nimiloo „Tsihcier” lõputuna kulmineeruv põhikäik on lausa nakkav. See on selline käik, mis kord kuulduna lihtsalt ise hakkab pähe tulema ja peas mängima nagu poplugu. Kuigi ülevalpool sai lausa kasutatud sõna intellektuaalne, siis võite selle sama hästi ka unustada, sest emotsionaalselt sel albumil ei kalkuleerita – need on vabad ja veendunud tunded. Albumi väljaandja Eesti Pops pakub kvaliteeti. Mõnus isetus. Argo Vals on tulnud, et jääda.

Arvustus ilmus ajakirjas Kitarr 6/2013

REKLAAM Taavi Eelmaa

Vaata ka Stella Salumaa tehtud videot loole „Tsihcier”:

Previous Tallinnas toimub juulis 4-päevane bluusifestival
Next Kitarriõpe klassiruumis: uue õppekava rakendamise hetkeseis

No Comment

Leave a reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.