Jaan Jaago on muusik, kitarrist ja kultuurikorraldaja, kes on olnud muusikamaastikul tegev juba üle 20 aasta, osalenud paljudes ansamblites ja korraldanud kontserte. Sel sügisel astub ta üles soolokavaga, mida ei juhtu sugugi tihti.
Oled tänavusel Viljandi Kitarrifestivalil üles astumas soolokavaga. See on huviäratav väljakutse. Palun räägi kavast lähemalt. Kelle looming esitusele tuleb ja mida sinu kontserdil kuulda saab? Mis veel lähiajal esinemisgraafikus kirjas on?
Soolokontserte on mul elus olnud vaid mõni üksik ning Viljandi Kitarrifestivalil selles formaadis esinemine on minu jaoks kindlasti igati märgiline moment. Olles ise kogu festivali eluea jooksul pea igal aastal saanud sealt kirgastavaid muusikalisi elamusi, tunnen praegu lavale mineku eel heas mõttes elevust ning loodan kuulajatele selles väärikas line-up’is samuti omalt poolt ilusat muusikalist kogemust pakkuda. Kontserdil esitan peaasjalikult oma loomingut, mis on aastate jooksul nö sahtlisse kogunenud. Mul on muusikuna olnud palju erinevaid mõjusid folgist jazzini, metalist ambientini ning selles mõttes on soolokontsert hea “pähkel”, mida pureda. Kitarristina on mulle kõige südamelähedasemate teemade seas kindlasti esil põnevad harmooniavärvid ning heliefektidega katsetused. “Mida siis valida”, “millist külge endast näidata” ning “kuidas see tervikuks kokku põimida” on praegu kava ette valmistades igapäevased küsimused – eks vastused selguvad siis 11. oktoobril Viljandi Nukuteatris. Pärast Curly Stringsist lahkumist olen mõneks ajaks ka tihedamast kontserttegevusest eemaldunud ning praegu naudin rohkem loomeprotsessi ja salvestamist. Viimane suurem säärane protsess oli folk-fusion ansambliga Paabel, kellega lõime selle aasta esimeses pooles uue kontsertkava, mida esitasime Viljandis pärimusmuusika festivalil ning praegu sätime plaane, et seda materjali salvestada ning ka veel kontsertidel esitada.
Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? Mis sündmused selleks pidid juhtuma? Kuidas oma instrumendivalikuni jõudsid? Sinu isa, Tarvi Jaago, on tuntud muusik, kas kodune mõju oli pigem toetav, suunav või juhatav? Mida kodust muusikaliste tarkuste osas kaasa said?
Teekond muusikani algas mul kindlasti tõesti kodust ja varajasest lapsepõlvest, kus nii muusikust isa kui muusikafännist ema kujundasid omal moel seda pilti. Külla tulnud sõbrad olid neil valdavalt samuti muusikainimesed ning nõnda oli nende koosviibimiste soundtrack tihti tavapärasest pisut erineva värvinguga (funkist progerokini) ning alatihti kõlas kodus ka elavat pillimängu. Lasteaialapsena oli mul lemmik videokassett Yesi “9012Live”. Esimesse klassi minnes oli minu lemmikvinüülalbum Queeni “Greatest Hits II”, neljandas klassis ostsin Kaubamajast oma kogutud taskuraha eest Jeff Becki “You Had It Coming” kasseti, mida siis vahetunnis hea sõbraga kuulasime. Ja kuigi jõuluvana tõesti mõne aasta pärast ka ühe kitarri koju ära tõi, siis peale selle ei olnud vanemate poolt tohutut suunamist või survet, küll aga oli muusikaga tegelemine alati toetatud. Seda ilmestab ka tõik, et jõuluvana toodud kitarr jäi pärast esmast tutvust ikkagi mitmeks aastaks pigem nurka seisma, kuniks mul koolivennad hakkasid Nirvanat ja Vennaskonda kuulama, bändi tegema ning seeläbi ka minus see suurem iseseisev huvi tärkas. Kusagil seal hilisemas teismeeas muutus see kitarrimäng ka üsna lahutamatuks osaks mu elust ning juurde tekkis ka muid mõjusid nii teistelt pereliikmetelt (tädi ja onutütar), kitarriõpetaja Robert Jürjendalilt, isa muusikute sõprusringkonnast ning ka enda sõpradest. Keskkooli lõpus mul muid valikuid mõttes enam polnud, kui et vaid minna edasi muusikat õppima.
Hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?
Kiitusi koguda on ikka tore ning veel toredam on ka õppida neid vastu võtma – see tundub mulle olevat mõne inimese jaoks lihtsam kui teistele. Minu jaoks see vastuvõtt alati ehk nii kergelt ei juhtu, kuid olen selles osas aja jooksul arenenud. Kõige inspireerivam on kindlasti kuulda midagi spetsiifilist, olgu see siis näiteks kirjeldus, kuidas minu muusika või musitseerimine on kedagi emotsionaalselt mõjutanud; või ka teisalt mõni muusikaspetsiifiline kompliment kolleegilt annab tihti indu juurde. Olen pigem (ülemäära) enesekriitiline ning ei karda ka kriitikat teistelt, seda enesekiitmise poolt aga saaks kindlasti rohkem olla ning selles mõttes seda poolt teistelt inimestelt kuulda on hea tasakaalustaja.
Kes on Sinu eeskujud ja lemmikud kogu maailma muusikas, keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
No Kui tõesti mõned üksikud valima peaks, siis kitarrimaailmas on Jeff Beck ja Ben Monder vast nimed keda esile tõstaksin. Loomulikult on terve plejaad teisi nimesid, keda olen kuulanud ja fännanud eri ajaperioodidel oma elus. Aga mulle tundub, et kui ise pillimängus jõuda mingile tasemele, siis võid kuulata kitarriste mängimas ning sellise professionaalse ajutööga saada hästi aru, missugused mehhanismid on parajasti töös, kuidas muusik neid helisid kuuldavale toob, mis on see teoreetiline taust jne. Tekib võime nö “traagelniite” läbi näha/kuulda. Mis ei tähenda sugugi, et ma arvaks, et ma olen võimeline ka ise samal tasemel mängima nagu Julian Lage või Steve Vai või Derek Trucks jpt – samuti ei vähenda see kuidagi minu naudingut nende muusika kuulamisel või pisenda minu arvamust nende musitseerimise suhtes. Aga Beck ja Monder on muusikud, kelle pillimängus on minu jaoks siiski säilinud mingid müstilised aspektid – kus ma ei ole võimeline analüüsima, mida nad täpselt teevad, et neid helisid kuuldavale tuua. Selles mõttes on nad ka läbi aastate säilinud inspiratsiooniallikatena, kelle juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda.
Eesti muusikas on samuti palju nauditavat ning selles osas paneb mind tihti rohkem kõrvu kikitama ehk just produtseerimise ja kõlapildi pool, näiteks hiljaaegu käisin eesti lauljanna Iiris Vesiku ansambli Night Tapes kontserdil ning nautisin seda muusikat väga. Kitarristidest aga on Erki Pärnoja muusika ilmselt kõige tihemini minu kõrvaklappidest kosta.
Mida enda loomingust või koostöödest meelsasti esile tõstaksid?
Siin on mõned palad erinevatelt ansamblitelt, kus olen liige olnud ning mille loomises on mul enamasti lisaks kitarrimängule ka suurem roll olnud.
Gjangsta – Torupilli Jussi Lugu nr 21 https://open.spotify.com/track/08LDFyEdRy42a675WUQkvW?si=8db7ba8bfcb743f5
Viljandi Guitar Trio – Morse mis ei jõudnud kohale https://open.spotify.com/track/5Sd05KP3VM43BsBgs5jcuG?si=f5b318d2a8bf46b6
Argo Vals
https://open.spotify.com/track/1eW6DsO6y9rSYeHG2SQdSe?si=5cb3283d98ce49d5
Tenfold Rabbit – Eyes Wide Shut https://open.spotify.com/track/6BATL94QBnIoG7oIm9vn1A?si=7bb3564f3ca84989
Paabel – Jakujee https://on.soundcloud.com/6Yf96YRKzjzPinfjHa
Curly Strings x nublu – Olge terved tütrekesed https://open.spotify.com/track/4iw0KUIhTTi9pg9ebfc7zk?si=61675b8ab2374e12
Curly Strings ja Duo Ruut – Sipsiku silmad – Sul on hääl https://open.spotify.com/track/7KHZDgEVOhuQJJQCs9GB2m?si=e97a8d7bc5ab47cf
Diplomi saavad ju kõik, kes koolid lõpuni käivad, kuid mitte sugugi igaühest ei saa hinnatud interpreeti. Mis isikuomadusi või iseloomujooni Sa nii endas kui õppejõududes esile tooksid, mis aitavad valitud teed käia?
Mulle on tundunud aastate jooksul paljude teiste kultuuride muusikutega suheldes, et meie kodumaises muusikamaailmas on kohati mõnedele inimestele tekkinud teatav ebakõla omaenda ning väliste mõjutajate (õpetajad, koolid, tugistruktuurid, rahastusfondid jne) vastutuse või rolli osas. Ollakse varmad rahulolematust näitama selles osas, et õpetaja/kool ei paku piisavat haridust, omavalitsus/riik ei toeta piisavalt kultuuri, korraldajad ei austa muusikute vajadusi, publik ei osta plaate jne. Sealjuures on minu meelest ikkagi oluline ka aeg-ajalt peeglisse vaadata ning küsida endalt, kui palju reaalseid töötunde ja pingutust on oma tegevusse panustatud. Mulle näib, et tihti ei olda selles osas enda vastu kuigivõrd ausad ning erinevatele puudujääkidele leitakse vabandusi kusagilt mujalt. Ma usun, et seal on ka üks olulisemaid vajalikke isikuomadusi peidus: olla iseenda vastu kompromissitult aus. Ma arvan, et need kes seda aususe teekonda suudavad järjepidevalt hoida ning kellel on seesugune ambitsioon olemas, siis sellistel inimestel on ka suuremad võimalused nö hinnatud interpreediks saada. Teisipidi võib see ausus viia ka tõdemuseni, et võib-olla ei olegi mõnes indiviidis seda “hinnatud interpreeti”, olgu töötunde või tuhandeid… Minu jaoks isiklikult on see teekond kindlasti veel üsna alguse faasis ning tunnen, et on veel palju avastada ja arendada. Kuskilt maalt alates aga on mulle hakanud tunduma, et muusika kontekstis mõelda parem/kehvem, hinnatud/vähe tuntud jne siltidega viib mõtted asja ivast kuhugi eemale. Muusika on igaühele ja sellega võib tegeleda igaüks, tasemest olenemata, ning selle põhiline eesmärk võiks olla inimestele positiivse emotsiooni tekitamine – isegi kui lõppeks on neid inimesi sinu enda näol vaid üks.
Missuguseid unistusi või tulevikuplaane Sul seoses muusikaliste projektidega on?
Lähima unistusena tahaksin salvestada albumitäie oma loodud kitarrimuusikat. Pikemas plaanis aga unistan, et mul avaneks jätkuvalt võimalusi lihtsalt muusikaga selle eri vormides tegeleda ning teiste kaasmuusikutega seda teed käia.
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?
Minu jaoks tähendab vaba õhtu enamasti lastega aja veetmist, sõpradega kohtumist või lihtsalt omaette olemist. Sellist tungivat soovi kuhugi välja minna või näiteks kontserti kuulata mul üldiselt ei ole. Kui aga midagi siiski kuulama lähen, siis kõige tõenäolisemalt on see mõnes jazziklubis või vabaõhuüritusel.
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?
Pooldan üldiselt mõtet, et loomeinimeste(sh muusikute) sotsiaalne kaitse võiks olla tervisekindlustuse näol olemas. Muus osas aga usun, et meil on ikkagi nii palju asju hästi: super stuudiod, aina kasvava kvaliteedi- ja kogemustepagasiga tööstuse inimesed (mänedžerid, korraldajad), kultuurijanune rahvas ning ennekõike loomulikult fantastilised muusikud!
Jaan Jaago soolokontsert Viljandi Kitarrifestivalil toimub 11. oktoobril 2025 kl 14:00 Viljandi Nukuteatris. Piletid: https://viljandiguitar.ee/event/jaan-jaago
