Pühapäev, mai 19 2024

Susanna Aleksandra on eesti džässlaulja ja helilooja.

Susanna Aleksandral on lõpusirgel magistriõpingud Los Angeleses koolis USC Thornton School of Music ja Sibeliuse Akadeemias Soomes. Õpetajateks on talle Jukkis Uotila, Aija Puurtinen, kahekordne Grammy nominent Sara Gazarek ja viiekordne Grammy-võitja Vince Mendoza. Bakalaureusekraadi jazzmuusikas omandas Susanna Aleksandra samuti Sibeliuse Akadeemias. Lisaks on ta end täiendanud tuntud muusikute nagu Bob Mintzer, MzLyndia Johnson, Deborah Brown, Carmen Lundy, Rene Marie, Guillermo Rozenthuler, Pete Churchill, Bob Stoloff ja paljude teiste käe all.

Ta on teinud koostööd mitmete nimekate eesti- ja välismaiste muusikutega nagu Holger Marjamaa, Joel Remmel, Ain Agan, Andre Maaker, Aleksander Paal, Raivo Tafenau, Mihkel Mälgand, Marti Tärn, Ahto Abner, Reigo Ahven, Jaak Lutsoja, Heikko Remmel, Jukka Eskola, Teemu Viininkainen, Joonas Haavisto, Ville Pynssi, Jaska Lukkarinen ja paljud teised. Ta on üles astunud Eestis, Lätis, Soomes, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Türgis, Indias ja paljudes teistes kohtades. Rahvusvaheliselt tuntud muusikutest on Susanna Aleksandra koos esinenud Chico Pinheiro, Peter Bernsteini, Mitchell Longi ja mitmete teistega.

Susannas põimuvad karismaatilise džässvokalisti ja kirgliku loojanatuuri omadused, mille viljad paitavad heldelt kuulaja kõrvu. 2021.aastal ilmus värskeim LP „The Siren“, kus ta oma sooja ja galantset häält ning ka omaloomingut esitles laiemale publikule.

Anne: Mis tänasel päeval käsil on, kas ehk uus plaat? Kuuldavasti oled seotud muusikali kirjutamisega… Oled ka Fairmusi saadik, mida täpsemalt seal teed?

Susanna Aleksandra:

Mul on mitu rauda korraga tules, kuid kõik on üht- või teistpidi seotud muusikaga. Artistina tegelen hetkel uue muusika kirjutamisega. Selle kevade fookuses on just eestikeelse muusika kirjutamine.

Väga tore uudis on ka see, et pääsesin oma lauluga „Sinulgi on oma viis“ TV3 saatesse „Uus Laul“!

Lisaks töötan eesti uues muusikaäpis Fairmus. Olen ametilt COO. Reaalselt tähendab see seda, et täidan väga palju erinevaid ülesandeid: suhtlen artistidega, mõtlen kaasa toote teemadel, käin Fairmusi esindamas muusika esitlusfestivalidel, teen koostööd PR ja turundus meeskonnaga ja palju muud.

Kolmandaks – olen lauluõpetaja eelkõige professionaalsetele lauljatele ja lauluõpetajatele. Olen väga tänulik, et olen saanud olla mitmete lauljate loomingulisel teekonnal üheks mutriks.

Kes olid ja on Sinu suurimad eeskujud vokaalmuusikas?

Lapsena kuulasin palju Julie Londonit. Imetlesin tema pehmet, ümarat soundi. Hiljem on olnud eeskujudeks jazz lauljad Nancy Wilson, Carmen McRae, Sinne Eeg jpt.

Millised tipud ja silmapiirid on nüüd sihikul, kui on juba saavutatud noore artisti kohta märkimisväärselt palju?

Soovin kirjutada, salvestada ja esitada head muusikat heade inimestega. Arvan, et kui sellele osale piisavalt rõhku pöörata, tulevad ka esinemised järjest ägedamatel lavadel. Üldjoontes soovin jätkata karjääri just sellisena nagu olen seda siiani teinud: mängida muusikat, mida armastan, inimestega, kellega mulle meeldib mängida. Ja kui selle juures saab maailma näha, siis on eriti hästi.

Kuidas üles ehitada  võimas lauljakarjäär? Missugune Sinu tee oli, oli seal ka kõhklusi kitsama eriala valikul vms? On Sul häid näpunäiteid jagada neile noortele  lauljatele, kes alles seavad samme ja mõlgutavad mõtteid, milliseid radu valida?

Mina olen asja näinud nii, et sul on sisuliselt kaks varianti: kas tahad olla kohalik popstaar või rahvusvaheline esineja mõnes kitsamas žanris või nišis.

Juba väga noorena sain aru, et minu ambitsioon ei ole olla Eesti popstaar, vaid saada jazz lauljaks. Jazzi publikut on Eestis üsna vähe, aga see-eest jazzi publikut on peaaegu igal pool maailmas. Seega tuleb teha palju tööd: tuleb saada omal alal väga heaks ning luua piisavalt kontakte. Lisaks tuleb olla järjekindel ja mitte loobuda pärast esimesi (pigem sadat :D) „ei“ vastust. 

Oled vokaaliõpingutega lõpusirgel või juba lõpetanud? Omandasid  ka vokaalpedagoogi kutse, Eestis vist sellist spetsiaalset õpet ei tundu olevat…

Ma teen praegu magistritööd, milles uurin vokaaltehnika kasutust jazzi žanris. Õpin Sibeliuse Akadeemias. Olen läbinud kõik muud kursused, kuid lõputöö on jäänud juba paariks aastaks soiku.

Soomes tegin kõrvalerialana lisaks pedagoogilise pädevuse. Õpetajaametit saab omandada ka Eestis. Küll aga olen õnnelik, et sain õpingute käigus võtta hulgaliselt tunde Soome tipp vokaalpedagoogidelt ja läbida suuremahulised vokaalpedagoogika kursused. Lisaks käisin Estill kursustel ning õppisin kõrvalerialana muusikateatrit. Punktide poolest tuleb poolteist magistrit kokku.

Eelistad Sa mõnd vokaaltehnikat teisele, kolmandale? Mida selliste tehnika (vokaalõppes) valikute juures peaks silmas pidama?

Minu jaoks on oluline, et laulmine oleks jätkusuutlik ja tervislik. On teatud põhitõed, mida tasuks alati järgida. Näiteks see, et laulmiseks peab olema hea lauluasend või et laulmises ei tohiks kõrist pressida. Laulmine ei tohiks tunduda ebamugav või valus.

Mina arvan, et lauluõpetajad peaks tundma anatoomiat ning oskama asju selgitada mitmest eri lähtepunktist. Õpilasele tuleks läheneda individuaalselt. Näiteks mõni õpilane reageerib paremini sellele, kui teab täpselt, mida mingid lihased peavad tegema. Teine aga reageerib ettekujutlusele. Lisaks peaksid õpetajad teadma, mis on iga harjutuse eesmärk. Vale tehnikaga kordusi tehes võib pigem rohkem kahju kui kasu teha ja õpilasele vale lihastööd õpetada.

Estill meetod aitab ühendada anatoomia mõistmist praktikaga ning pakub häid teadmisi, millest alustada.  Sealjuures usun, et õpetajana ei tohiks ühte meetodisse kinni jääda. Mõistmine sellest, kuidas hääl toimib, paraneb kogu aeg. Seega uue infoga tasub end kursis hoida. 

Sinu perekond, legendaarsete muusikute pärand on võimas. Kuidas see on Sind toetanud arendanud ja aidanud? Evi Ross, Aleksander Rjabov, Su isa Virgo Veldi (täienda palun kui kedagi veel peaks nimetama)

Ilma oma muusikalise perekonnata ma ei oleks see, kes ma täna olen. Võib öelda, et sündisin muusika sisse. Ema kureeris hoolikalt seda, millise muusika saatel ma uinun. Vanaisa kuulas tugitoolis jazziplaate Doris Day’lt, Duke Ellingtonilt, Count Basie’lt. Vanaema mängis mulle mängude saateks klaveril „ballile sisenemise muusikat“ Mozartilt ja viis mind ooperisse. Isa jagas juhiseid, kuidas lavanärviga toime tulla.

Minu perekond oli alati äärmiselt toetav, kuid mind ei sunnitud mitte kunagi muusikakooli minema või harjutama. Sain ise kujuneda ja leida oma tee muusikani. Päris muusikaõpinguteni jõudsin alles hilisemas eas.

Susanna Aleksandra Foto Rene Jakobson

Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? Mis sündmused ja valikud selleks pidid juhtuma?

Esimene mälestus on sellest, et käisin vanaemaga ooperis ja mulle meeldis teatrimaailm nii väga: muusika, kostüümid, glamuur. Teadsin juba kolmeaastaselt, et tahan saada ooperilauljaks. Läks aga nii, et teismelisena haaras jazz mind endasse ja enam lahti ei lasknud. Kuigi kodus olid tihti jazzi jämmid ja käisin palju ka jazz kontsertidel, avastasin jazzi päriselt enda jaoks siis, kui kuulasin Julie Londonit esimest korda teadlikult. Olin lummatud ja tundsin, et tahan just nii laulda.

Sellegipoolest, mul läks enne aega, kui julgesin päriselt muusikukarjääri kasuks otsustada. Õppisin Tartu Ülikoolis prantsuse keelt ning käisin selle kõrvalt Elleris rütmimuusika laulu õppimas. Hakkasin järjest rohkem kirjutama oma muusikat ning sain aru et see on minu jaoks midagi sellist, ilma milleta ma poleks päriselt mina.

Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?

Mm, eks saatesse „Uus laul“ pääsemine on omamoodi kiitus.

Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?

Esimesena tulevad meelde ikka hiljutisemad üritused. Eelmisel nädalal käisin Kumus Marianne Leiburi kontserdil. Ta on suurepärane laulja ja esineja.

Heliloojatest olen suur Tõnu Kõrvitsa fänn. Minu meelest kõik, mida ta kirjutab, on imeilus.

Noorematest bändidest meeldib mulle väga TamTam ja Minimal Wind, produtsentidest jonas f.k.

Ega diplom ei tee veel profiks. Mis (peale paberi) eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?

Pühendumine 🙂

Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?

Eestis võib mind võib päris tihti leida Controvento restoranist, suvel armastan vabal õhtul maakodus olla. Kui võiks omale maakoju ükskõik, millise bändi tellida, siis see võiks olla näiteks Chico Pinheiro bänd või Sinne Eeg.

Soovita pala, plaate, kontserte, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.

Karmen Rõivassepa album „Ambivalence“ Aarhus Jazz Orchestraga. Karmen on uskumatult head tööd teinud.

Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest/plaatidest/videotest , mis on eriti kallid või mida esile tooksid (lingid )?

Viimane album „The Siren“ oli kindlasti märgiline album, mille ettevalmistuste käigus arenesin muusikuna väga palju. Minu enda lemmiklugu sellelt albumilt on „Summer Came Early“.

Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?

Mitu asja J. Esiteks, Eestis on väga palju andekaid ja töökaid muusikuid ja loomeinimesi. Ma soovin, et kultuurivaldkond saaks rohkem rahastust, et loomeinimesed saaksid põnevaid projekte teostada.

Teiseks, sooviksin, et helilooja/esitaja/fonogrammi väljaandja ei peaks sama loo infot iga erineva loomeliidu lehel täitma, vaid oleks ainult üks koht, kus seda teha.

Kolmandaks, sooviksin, et eesti ettevõtted, tele- ja raadiojaamad toetaksid eesti muusikat rohkem. Et kohvikutes ja telesarjades kõlaks tihedamini eesti muusika.

Koduleht: https://susannaaleksandra.com/

Fairmus link: http://bit.ly/3KpRwzL

Previous

Pete Anderson: Lätis ja Eestis

Next

Muusikud Muusikast: Artur Skrõpnik

Check Also