MUUSIKUD MUUSIKAST: Mooste Elohelü festivalist räägivad Liivi Tamm ja Tuuli Metsoja


Liivi Tamm – festivali projektijuht, liitus korraldajatega 2016. aastal

Liivi Tamm on Mooste Elohelü projektijuhina vedanud viis aastat – see aeg on läinud ruttu, samas arvab ta ise, et nii palju on veel avastada. Üks on selge: Moostes peituv potentsiaal on sedavõrd suur, et Liivi kinnitusel on siin festivali korraldada suur privileeg. Igapäevaelus toimetab Liivi ka ajakirjandusmaastikul, ent muusikata ta oma elu ette ei kujuta: ansamblis või kooris laulmine ning sündmuste korraldamine täidab suure ja rõõmsa killu südamest.

LIIVI TAMM
Liivi Tamm
Foto: Kristina Masen

Tuuli Metsoja festivali programmijuht, liitus korraldajatega 2020. aastal

Tuuli sõnab ise enese kohta nii: tegevus Mooste Elohelü programmijuhina on alles üsna uus ning eks toetun oma vägevate eelkäijate ja heade Mooste folgi sõprade ja kolleegide kogemusele. Igapäevaelus olen seotud eesti muusikamaastikuga erinevate sidemete kaudu, peamiselt tegutsen ikka sündmuste ja kontsertide loomise ja korralduse vallas. Ülikoolis olen õppinud koorijuhtimist ja üks väike ja tore koorikene ka laulab minu käe all, kui ajad niipalju muutuvad, et taas laulda saab.

Suvi on ometi kõik koroonavaevast ja lukust lahti keeranud ja Mooste Elohelü tuleb taas ja järjest võimsamana. Mis tänavu plaanis on? Aasta on ju kõigile ootamatusi ja üllatusi jaganud. Kas kavas on seetõttu ka muudatusi tulnud teha?

Liivi: Aasta on tõesti olnud selline, et liigsesse mugavusse laskuda ei ole võimalik kellelgi. On suur rõõm, et taas on võimalik muusikat teha, tehtut publikuga jagada. Viiruselainega seoses on 2020. ja 2021. aasta programmi väikseid muutusi tekkinud – näiteks Aulit mõtlesime festivalile kutsuda juba mullu, ent kohale jõuavad nad tänavu. Samas on üks orkestrikoosseisuga idee lükkunud 2022. aastasse. Suures plaanis sai kava aga just selline nagu lootsime ja soovisime.

Tuuli Metsoja
Foto: Kristina Masen

Näiteks reedel jõuavad Moostesse dirigent Mikk Üleoja ja Eesti Rahvusmeeskoor, kellega liituvad Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal. REGIRAM ühendab endas regilaulu ja rahvusmeeskoori, regilaulu rammu ja meeste laulu kõlajõu.  Seejärel Una Corda – kandlel, harfil ja klavessiinil kõlavad Kristi Mühlingi, Liis Jürgensi ja Ene Naela esituses une-, mängu- ja lastelaulud, rahvalikke toone lisab Meelika Hainsoo. Õhtule Folgikojas paneb punkti Auli – Läti torupilli- ja löökpilliansambel, mis koosneb kuuest torupilli- ning kolmest löökpillimängijast. See kontsert saab olema valju ja väekas.

Ja öösel meenutame kellatorni juures meie esivanemaid. Ja läheme küünlasäras kõndima öömatk-kummitustetuurile.

Laupäevane päevaprogramm on iseäranis tihe – meil on nii hea meel, et mitmed eelmiste aastate tugevad tegijad on leidnud tee tagasi Moostesse – laupäevases päevaprogrammis astuvad üles 14 bändi, seejärel suundume taas Folgikotta, kus astub üles viielt maalt pärit pärimusmuusikute kooslus GROV Maimu Jõgeda koordineerimisel, samuti ETV Tütarlastekoor oma Tormise-kavaga. Trio Lumi nakatab Eesti ja Sloveenia rahvamuusikapisikuga ja Untsakad on bänd, kes ise kirjutab oma kava tutvustuseks nii:
„Regilaulud. Lorilaulud. Lööklaulud. Sõjalaulud. Legendaarsed laulud. Rahvalikud laulud. Särtsulaulud. Möll ja pidu, üks ja ainus – Untsakad.“

Kel veel südaööks jaks ei rauge, saab Mooste aidas osa Õed-Vennad-Ristikheinad-Vähendatud-Koosseisus etteastest – rõõmus meel on garanteeritud!

Pühapäevase festivalipäeva esimene pool on pühendatud noortebändidele – töötoad, noortelava. Seejärel esitavad võrokesed ja setod oma laulumänge, kutsudes kaasa lööma nii pisikesi kui suuri festivalikülalisi. Festivali puändiks on suur võistluskontsert Folgikojas, kus 17 muusikalist kooslust seavad uude vormi Hargla kihelkonnast pärit unelaulu, mis on salvestatud 1957. aastal Pauline Pehlakult. Uniseks aga võistluskontserdil keegi ei jää, seda julgeme küll lubada.

Tuuli: Aasta on olnud keeruline kõigile korraldajatele ja ega midagi kivisse raiutud ju endisel pole. Nii peame olema leidliku ja paindlikud. Olen kindel, et antud oludes on meil väga tugev ja põnev programm.

Ülo Needo avamas Mooste Elohelü 2020. aasta festivali. Foto Kristina Masen



Pärimuse pärandi hoidmise ja tutvustamise seisukohast on Mooste festival üks missioonitundelisemaid siinmail. Kas olete leidnud piisavalt toetajaid ja mõistjaid?

Liivi: Suur kummardus ja tänu kõigile abistajatele. Mooste Elohelü festivali ei saaks toimuda, kui ei oleks neid, kes nõu ja jõuga toeks on. See on suur kompliment ja ka suur vastutus, et meil on tänu toetajatele võimalus Moostesse kokku tulla ja muusikat teha. Ja nii juba 22 korda.

Teiste hulgas on tänavu suureks toeks Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, Kultuuriministeerium, Põlva vald, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Räpina vald, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Eesti Rahvuskultuuri Fond; tuge on läbi aastate pakkunud L-Piim, Värska vesi, Põlva-Term, Linaagro, Karni, Lõuna Pagarid, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Mooste Viinavabrik, Mooste villa, Sireli talu ja paljud teised. On südantsoojendav, kuidas alati oleme saanud nõu Võro Instituudist, Eesti Rahvaluule Arhiivist, Mooste Rahvamuusikakoolilt, patroon Ingrid Rüütlilt. Läbi aastate on aidanud Urmas Kalla, Taive Särg, Janika Oras, Krista Sildoja ja paljud teised.

Ja see, et on teadjaid, kellelt küsida nõu, teeb võimalikuks süvenemise. Nii mõnigi kord kipub süvitsi minemist tänapäevases kiirustavas maailmas väheks jääma, ent niisugune tugi annab kindluse, et kohustusliku loo valik ei ole juhuslik, taust on uuritud ja ansamblitel on kelle poole oma küsimustega pöörduda.

Tuuli: Oma rahvamuusikatöötluste võistluskontserdiga on Mooste Elohelü paljudest teistest pärimusele pühendatud festivalidest selgelt eristuva agendaga, anname oma panuse, et pärimus elaks ja areneks. Mõistjate leidmine on tegelikult lihtne, aga ka toetajaid jätkub. Täname kõiki, kes oma aega ja vaeva meile kingivad, samuti kõiki loendamatuid materiaalse toetuse allikaid, sest selle festivali eelarve kujuneb ligi 40 fondi, omavalitsuse ja eraannetaja ühises pingutuses.

2020. aasta Mooste folgil tunnustuse pälvinud muusikud laval. Foto Kristina Masen

Kuidas Sinu süda Mooste Elohelüga nii üheks sai, et toimetad ja korraldad ja teed suuri tegusid juba aastaid? Kuidas ja millal see kõik Sinu jaoks alguse sai ja mis oli see äratundmisrõõmuhetk kui otsustasid, et sellest saab Sinu südameasi?

Liivi: Mulle on see nüüd viies kord festivalikorraldust vedada. Alguse sai side aga varem: kõige esimene kord sattusin oma ansambliga Moostesse aastal 2008, toona osalejana. Siinne õhkkond oli nii toetav ja soe, et tulime ikka ja jälle tagasi: Mooste Elohelü külastamisest, siin esinemisest sai omamoodi traditsioon Miinus Seitsme jaoks. Rahvamuusikamaailm veetles meid, aga veel rohkem veetlesid Mooste inimesed, siinne festivaliõhkkond ja jällenägemisrõõm. Kui festivali idee autor ja Elohelü 17 aastat vedanud Ülle Podekrat meie hulgast lahkus, siis seisid kõik otsekui teelahkmel, et kuis edasi. Toona sattusin pooljuhuslikult toimkonna mõttetalgutele – hea näide, et ühest niisugusest kokkujuhtumisest ja paljude inimeste heast tahtest viia ilusat algatust edasi, võib kasvada südameasi.

Tuuli: Mina isiklikult olen lähemalt festivaliga seotud alles teist aastat, minu jaoks on see suurejooneline pärimusepidu oma ala professionaalide ja asjaarmastajate keskel. Küll aga olen varem aastaid olnud publikupoolel ja imetlenud, kui palju häid inimesi ja mõtteid seda festivali külastab.

Kui meenutad Ülle Podekrati panust, tema olulist alusepanemist sellele südamlikule ja olulisele festivalile, siis mis meenub Mooste folgi varasematest parimatest mälestustest? Kas olite Üllega tuttavad ja jõudsite koostööd teha?

Liivi: „No eks me siin ikka päris palju just Ülle pärast käime,“ tunnistas mulle kümnekonna aasta eest üks sõber ja ansambli laulja.

Ülle Podekrat süvenes pärimusmuusikasse ja sellesse, kuidas festivali arendada, genereeris ideid, sukeldus festivalikorralduse detailidesse, et kõik sujuks nii, kuis vaja. Esimesed seitse aastat toimus festival Põlvas, edasi Moostes, kus Ülle Podekrat ja Ülo Needo moodustasid tandemi, mis tõi Moostesse palju tähelepanu, häid ideid ja arengut.

Selle kõige kõrval aga oli vast olulisim Ülle inimlik olemus, see soojus, mida ta jagas kõigile muusikutele. Ülle ootas ikka olenemata kellaajast ansambleid Folgikojas, jagas igaühele kallistusi. Ta hoolis päriselt. Mind veetles ka tema mõttemaailma avatus: näiteks veendumus, et rahvamuusikat võib interpreteerida erineval viisil, tõmbamata keelavaid piire žanrite vahele. Aga ka avatus inimeste ja ideede suunal – teretulnud ja oodatud oli igaüks ja Ülle oskas tähele panna ning tunnustada. Mõnedes inimestes lihtsalt on see seletamatu „miski“, on see siis karisma, sisemine soojus, mis tõmbab ligi, või veel midagi.

Ülle on mind on heas mõttes mõjutanud rohkem, kui iial arvatagi oleksin osanud, olen südamest tänulik.

Tuuli: Selle küsimuse jätan vastata neile, kel see au oli.

Kuidas tänavune esinejate ja võistlejate valik kujunes(raja tagant pääsemine ju praegu keeruline) ja millal alustati käesoleva suve programmi kokkupanemist?

Liivi: On tore, et tullasoovijaid oli tänavu sedavõrd palju! Päris suur muudatus sündis sellest: festival on päevajagu pikem  ja traditsiooniliselt laupäevale planeeritud võistluskontsert toimub seekord hoopis pühapäeval. Muidu me lihtsalt ei oleks programmiga ära mahtunud ja kuidagi ei raatsinud suurepärastele esinejatele ära öelda. 

Programmi kokkupanekuga alustasime sügisel, eks viirusepiirangud tegid korraldamise käigus muret, ent õnneks on kõik kokkuvõttes hästi laabunud.

Tuuli: Nojah, olles praktik, oli kohe selge, et kaugeid väliskülalisi sel aastal pole mõtet planeerida. Mängime omadega ja omadele. Ja ongi tore! Kampa võtame seekord vaid lähemad naabrid – loodame, et Läti ägeda pärimusansambli Auli kontsert Moostes on teostatav ning ka noored tublid Trio Lumi muusikud saavad meiega Soomest liituda.  Aga festivaliprogrammi kokkupanek on ikka ühe huvitava pusle kujundamine – seal on lennukaid ideid, aga ka reaalsusetunnetust ning palju sobitamist. Sel korral oleme väga rõõmsad, et noored pärimusmuusikud saavad suure tähelepanu ja lausa oma kontserdipäeva osaliseks.

Möödunud aastal vahetult kontserdite eel. Foto Kristina Masen

Kas on uuendusi, veelgi põnevamaid plaane jms, mida sooviksite esile tuua?

Liivi: Kindlasti saab festivalist kõige parema tunnetuse ja emotsiooni kohapealt. Kes aga mingil põhjusel kohale tulla ei saa, siis postimees.ee ja lounapostimees.ee lehelt saab jälgida ka Folgikoja kontsertide ülekannet. 

Uudistest veel niipalju, et igal aastal tahaksime näidata midagi uut, mõnd uut killukest Moostest – heaks traditsiooniks hakkab saama uute esinemispaikade tutvustamine mõisas. Ja püüame tuua Moostesse esinejaid, keda ehk muidu siinmail ei kuulekski. Ja samal ajal püüame ikka hoida seda hääd Mooste vaimu, et nii esinejad kui ka kuulajad tunneksid end koduselt.

Tuuli: Mooste on selline huvitav koht, veidikene nagu võlumaailm ja sel aastal saame nii muusikutele kui publikule taas pakkuda üht uut esinemispaika – Mooste mõisa ait on valmis end publikule avama ja meie festivali esinemispaikade hulka lisandub üks uus kena hea akustikaga saal.

***

Lingid tänavuse Mooste folgi kontsertide ajakavaga ja programmiga: http://www.moostefolk.ee/

Previous MUUSIKUD MUUSIKAST: LAURI KADALIPP
This is the most recent story.