Hingede öömuusika – vastandite kohtumine


Argo Vals 2012 (Kris Moor)

Muusikablogija Kaisa Laurimaa jagab mujeid Hingedepäevast inspireeritud multidistsiplinaarsest kontsertprogrammist Hingede öömuusika.

Tekst: Kaisa Laurimaa, sound and beyond
Fotod: Kaisa Laurimaa, Kris Moor

Novembri esimesel reedel toimus Tartu Jaani kirikus esmakordselt kontsertprogramm Hingede öömuusika. Kava oli mitmekülgne ja paljutõotav, kuna esinejate nimekirjas olid juba varasemalt häid elamusi pakkunud artistid. Sündmuse eriliseks tunnuseks võib nimetada vastandlike nähtuste kokkusobitamist. Keskaegne Jaani kirik ning kaasaegne muusika ja kunst on sisuliselt vastandid. Seda põnevam oli minna kaema, mis sellisest kombinatsioonist välja tuleb.

Programmi juhatas sisse regilaulumissa, mis kujutas endast luterlikku armulauaga jumalateenistust, kus liturgilise lauluna kasutati regilaulu. Jumalateenistusele järgnenud kontsertprogammi avas Mari Jürjens. Erinevalt harjumuspärasest oli korraldaja muutnud pinkide paigutust ning lava paiknes altariruumi asemel kiriku tornipoolses osas. Kontserdi keskmes asus autor. Lavakujundus ja valgus olid lahendatud minimalistlikult. Selline lähenemine võimaldas pääseda mõjule Jürjensi sügavamõttelistel tekstidel ja sugestiivsel helikeelel, mida omakorda toetas keskaegse kiriku atmosfäär.

Pilt ja olustik muutusid õhtu teises pooles, kui lavale astus kitarrist ja helilooja Argo Vals. Sedapuhku mindi pühakoja harjumuspäraste piiride nihutamisega veelgi kaugemale – ruumi keskosas ootasid muusikasõpru lamamistoolid. Kuna oli oodata ulatuslikke visuaale, olin natuke mures, kas fuajee intensiivne valgustus ei jää publikut häirima. Kontserdi ajal see õnneks suurt probleemi ei tekitanud. Valgust paistis küll sisse, kuid muusika ning visuaalide nautimist oluliselt ei seganud.

Mu viimasest Argo Valsi live’i nägemisest oli möödunud juba mõni aeg. See lisas elamusele ootusärevuse ja üllatusmomendi, milles ei tulnud pettuda. Kontserdi oluline osa oli videokunstnik Alyona Movko panus. Kava järkjärguline kulmineerumine oli hästi üles ehitatud. Kontserdi alguses kuvati visuaalid vaid Valsi seljataga paiknevale gooti võlvile. Püüdsin siis valguse vähesusega leppida, lohutades end mõttega, et saabki rohkem muusikale keskenduda. Juba teise loo keskel läks aga lahti korralik valgusmäng. Hoogsalt liikuvad pildid katsid poole kiriku sisemust. Jaani kiriku interjöör on juba iseenesest silmapaistev, kuid Movko kunst andis kohale palju juurde ning pani ruumi elama.

Valsi muusika on mõtlemapanev ja nüansirohke, haarates Su endasse, kui vähegi lased. Väga mõnus oli kuulata helisid, vaadata visuaalide kulgemist ja lasta headel mõtetel end argipäevast eemale kanda. Detailirikas helikeel eeldas publikult tähelepanu ja keskendumist. Valsi ja Movko looming on juba eraldi võttes intensiivne ning tähelepanu väärt. Tabasin end aegajalt keskendumas pigem muusikale, siis aga visuaalidele. Sügavaima elamuse pakkus mõlema meele üheaegne rakendamine. Vahetult enne keskööd hakkas saabuma öömuusika viimase vaatluse publik. Valsi live’i ajal ruumi katnud rahu ja mõtlikkus asendus sagimisega. See andis märku, et kontsert hakkab otsakorrale jõudma.

Hingedepäeva Tartu Jaani kirikus lõpetas heli- ja valgusinstallatsioon, mille autoriteks olid helilooja Taavi Tulev ja juba varasema kontserdi kaasautor videokunstnik Alyona Movko. Muusiku kohalolekut markeeris tasahilju lavale toimetatud punane õhupall, seega lava täitsa tühi polnudki. Kui Argo Valsi loodud muusika oli kellaajale sobivalt rahulik ja öine, siis Tulevi installatsiooni alguses kostusid määgivad loomad, valjud ritsikad ja muud putukad. Lühidalt siis suvehommikut meenutav kajastus, mis tähendas, et heliline üleminek oli üpriski äkiline. Movko visuaalid olid muusikat toetades jätkuvalt imelised, kuid stabiilsemad ning aeglasemalt kulgevad kui Valsi kontserdi ajal. Öömuusika kontsert oli ka olustiku poolest vabam. Sündmuse korraldaja Juhani Jaeger julgustas kontserdi eel inimesi lausa ringi liikuma ning külastama ka kiriku torni, mis oli selleks ööks publikule avatud.

Oli väga hubane kontsertelamus – koht, muusika ja visuaalid sobisid suurepäraselt kokku. Pisemad vajakajäämised on järgmistel aastatel ületatavad, sest kuuldavasti plaanivad korraldajad muuta Hingede öömuusika iga-aastaseks sündmuseks.

Valgus- ja helideküllane sissejuhatus aasta pimedaimasse aega on kultuurimaastikul teretulnud. Eriti arvestades, et kogu programmi ülesehitus toetus hingedeaja temaatikale ja olustikule. Juhani Jaegeri sõnul on selle perioodi teadvustamine läbi kunsti ka üks sündmuse läbivaid mõtteid. Olemuselt konservatiivse kirikukeskkonna kohtumine modernselt haarava ja vaatemängulise kunstiga oli minu silmale-kõrvale kaunis ja eriline! Jaani kirik sobib hästi alternatiivsemate kunstide esitamiseks, kui osata ära kasutada interjööri, olustikku ja rahu.

Hingede öömuusika 2018 toimus 2. novembril Tartu Jaani kirikus:
Regilaulumissa
Mari Jürjens
Argo Vals ja Alyona Movko
Taavi Tulevi ja Alyona Movko heli- ja videoinstallatsioon

Previous Hurax - eestikeelse rokkmuusika värske täiendus
Next Talboti uus muusikavideo “Vanhalla”